1921.–1923. aasta näljahäda Ukrainas

Allikas: Vikipeedia
Ukrainas Berdjanskis näljahäda all kannatavad lapsed 1922. aastal

1921.-1923. aasta näljahäda Ukrainas oli katastroof, mis leidis aset peamiselt Ukraina lõunapoolses stepipiirkonnas.[1] Hukkunute arvuks hinnatakse 200 000–1 000 000, kuid süstemaatilisi andmeid siis ei tehtud.

Põhjused[muuda | muuda lähteteksti]

Vene impeeriumi ajal esines regulaarselt näljahädasid, näiteks näljahäda aastatel 1891–1892, kuid Ukraina viljakas põllumajandusvööndis, eriti selle lõunapiirkonnas, oli tavaliselt piisavalt toitu musta mulla kõrge viljakuse tõttu. Kuid aastatel 1918–1920 püüdsid sakslased, valgearmee ja punaarmee võitlejad pidevalt talupoegadelt toitu konfiskeerida. 1919. aastal kehtestasid Venemaa kommunistlikud võimud toidumaksu, mis vähendas talupoegade toidutootmist.[1]

1921. aasta suvel kannatasid Nõukogude Venemaa Euroopa osa lõunapiirkonnad tugeva põua ja nälja käes, mis algas Volga orus, Põhja-Kaukaasias ja Ukrainas. Moskva valitsus tunnistas Venemaa näljahäda aastatel 1921–1922 (Volga toidukriis), kuid ei pööranud Ukrainale tähelepanu. Veelgi enam, Vladimir Lenin käskis viia Ukrainast vilja täis rongid Volga piirkonda, Moskvasse ja Petrogradi, et võidelda sealse näljahädaga ning 1921. aasta sügisest kuni 1922. aasta augustini saadeti 1127 rongi.[1]

Nõukogude juhid tunnistasid Lõuna-Ukraina näljahäda alles 1921. aasta detsembris ja see oli endiselt sensatsioon, kui nad kohtusid delegaatidega 1922. aasta veebruaris Harkivis.[2]

Abi[muuda | muuda lähteteksti]

Volga piirkonnas asusid tegutsema rahvusvahelised abiorganisatsioonid 1921. aasta augustis, kuid Nõukogude valitsus Ukrainas hakkas nende abi otsima alles 1922. aasta jaanuaris, kui paljud inimesed olid juba näljas. Ameerika abiamet avas oma kontori Kiievis pärast Lincoln Hutchinsoni autoreisi 1921. aasta detsembri lõpus kuni 1922. aasta jaanuarini Odessasse, Mõkolajivi ja Zaporižžjasse. 1922. aasta märtsi lõpus avati kontorid Odessas ja Mõkolajivis.[3]

Kommunistlik tööliste rahvusvaheline abi hakkas Ukrainas tegutsema alles 1922. aasta novembris.[4] Nanseni missioon alustas tegelikku tööd Ukrainas 1922. aasta mais, kus Harkivi kontori juhiks sai Vidkun Quisling.[5] Enamik kontoreid jätkas tööd kuni 1923. aasta suveni, kuna olukord Ukrainas oli endiselt karmim kui enamjaolt taastunud Volga piirkonnas.

Historiograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Endiselt käib märkimisväärne historiograafiline debatt selle üle, kas see suutmatus Ukraina näljahädaga tegeleda oli tahtlik.[6] Vladimir Lenin ja teised Venemaa bolševike juhid tegid mitmeid avaldusi, milles rõhutati, et Ukraina tuleks vallutada, sest Vene kommunistid vajavad vilja ning Ukraina talupoegade majapidamised olid nõukogude režiimi vaenlased, kuna nad seisid vastu viljarekvireerimisele. Nii tekkis teatav vaenulikkuse tase Vene kommunistide ja Ukraina talurahva vahel.[7]

Erinevused suhtumises vene ja ukraina talupoegadesse võisid põhineda nende tajutud lojaalsusel: Volga piirkonda peeti lojaalseks, ukrainlasi aga "talupoegade bandiitidena". Mõkolajivi piirkonna teravilja arestimiseks anti sõjaväele korraldus võtta kohalikelt peredelt pantvange.[7] Teooria kriitikud märgivad, et ei leitud ühtegi dekreeti ega muid strateegilisi dokumente, mis oleksid otseselt ette näinud Ukraina talurahva likvideerimist.[6]

Teadlaste hulgas, kes kirjeldavad 1921.–1923. aasta näljahäda genotsiidina, on Vassõl Verõhauk[8] ja Roman Serbõn[9].

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 NAKAI, KAZUO (1982). "Soviet Agricultural Policies in the Ukraine and the 1921–1922 Famine". Harvard Ukrainian Studies. 6 (1): 43–61. ISSN 0363-5570. JSTOR 41035958.
  2. ↑ Veryha, W. (1984). Famine in Ukraine in 1921–1923 and the Soviet Government's Countermeasures. Nationalities Papers, 12(2), 265–286. doi:10.1080/00905998408408001
  3. ↑ Rhodes, Benjamin D. (1. august 1989). "American Relief Operations at Nikolaiev, USSR, 1922–1923". The Historian. 51 (4): 611–626. DOI:10.1111/j.1540-6563.1989.tb01279.x. ISSN 0018-2370.
  4. ↑ Павленко В.В., Мовчан О.М. Міжнародна робітнича допомога (Міжробдоп) // Енциклопедія історії України : у 10 т. / редкол.: В. А. Смолій (голова) та ін. ; Інститут історії України НАН України. — К. : Наукова думка, 2009. — Т. 6 : Ла — Мі. — 784 с. : іл. — ISBN 978-966-00-1028-1.
  5. ↑ Arkhireyskyi D. V. (2019) Fridtjof Nansen and Ukraine. DOI 10.15421/311911
  6. ↑ 6,0 6,1 Rieber, Alfred J. (25. märts 2010). "Veryha, Wasyl. A Case of Genocide in the Ukrainian Famine of 1921–1923. Famine as a Weapon. Forword [sic] by Valerian Revutsky. Lewiston:The Edwin Mellen Press, 2007. 384 pp. ISBN 978-0-7734-5278-7". East Central Europe (inglise). 37 (2–3): 372–373. DOI:10.1163/187633010X534612. ISSN 1876-3308.
  7. ↑ 7,0 7,1 Rudnytskyi, O., Kulchytskyi, S., Gladun, O., & Kulyk, N. (2020). The 1921–1923 Famine and the Holodomor of 1932–1933 in Ukraine: Common and Distinctive Features. Nationalities Papers, 48(3), 549-568. doi:10.1017/nps.2019.81
  8. ↑ Veryha, Wasyl. A Case of Genocide in the Ukrainian Famine of 1921–1923. Famine as a Weapon. Forword by Valerian Revutsky. Lewiston, New York: Edwin Mellen Press, 2007. 384 pp. ISBN 978-0-7734-5278-7
  9. ↑ Serbyn, Roman. "The first man-made famine in Soviet Ukraine 1921–1923". The Ukrainian Weekly (Ameerika inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 3. juuli 2022. Vaadatud 14. augustil 2022.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=1921.–1923._aasta_näljahäda_Ukrainas&oldid=6491781"