Žasliai

Allikas: Vikipeedia
Žasliai

leedu Žasliai
poola Żośle

Vapp

Elanikke 644 (2011)[1]

Koordinaadid 54° 52′ N, 24° 35′ E
Žasliai (Leedu)
Žasliai
Keskväljak

Žasliai on alev (endine linn) Leedus Kaišiadoryse rajoonis, Žasliai valla halduskeskus.

Alevi lähistel asub mitu järve: idas Liminas, lõunas Žasliai järv, kirdes Statkūniškė järv.

Žasliais on põhikool, postkontor ja raamatukogu. Vaatamisväärsusteks on Žasliai linnamägi, ristiga kivi ja 1902. aastal ehitatud katoliku kirik.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Žasliai järve kaldal asub esimesel aastatuhandel ja teise aastatuhande alguses kasutusel olnud Žasliai linnamägi. Kirjalikes allikates on Žasliaid esmamainitud aastal 1457. Esimene teadaolev omanik oli Jaunius Valimantaitis, hiljem kuulus see Goštatutaste suguvõsale. Aastaks 1522 oli Žasliast saanud alev.

XVI sajandil oli Žasliai omanikuks Zigmunt II August, kes andis selle oma naisele Barbara Radziwiłłównale. Samal sajandil asusid alevisse elama ka juudid. Kuni XVIII sajandini oli sealne mõis riigimõis. Aastal 1792 sai Žasliai linnaõigused, mida pärast Venemaa koosseisu minekut enam ei kinnitatud. XVIII sajandi lõpus läks asula Chreptowiczite valdusse, mõisa juurde püstitati veski ja viinaköök. Aastal 1809 põles sealne häärber maha ja seda enam ei taastatud.

Tsaariajal kasutati Žasliai kohta venekeelset nimekuju Жосли[2] ja Жосле.[3] Aastal 1897 oli seal 1955 elanikku, neist 1325 olid juudid. Neil oli seal oma kool ja oma raamatukogu, alevis oli kolm juudi palvemaja. XX sajandi alguses oli leedu keeles käibel nimekuju Žąsliai.

Teise maailmasõja ajal sealsed juudid hukati.[4] Alevi rahvaarv hakkas seejärel kiiresti vähenema: aastal 1947 oli seal 1440 elanikku, aastal 1959 aga vaid 861.

Tuntud elanikke[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. [1]
  2. Жосли. Энциклопедический словарь Брокгауза и Ефрона, Kd. 12 (23) : Жилы — Земпах. С.-Петербургъ, 1894., 36 lk.
  3. Жосле. Географическо-статистический словарь Российской империи, Kd. 2 (Дабанъ — Кяхтинское Градоначальство). СПб, 1865, 234 lk.
  4. http://www.yadvashem.org/untoldstories/database/index.asp?cid=483

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]