Švenčionys
| Švenčionys | |||||
|---|---|---|---|---|---|
|
| |||||
| |||||
.jpg) Vaade Švenčionysele | |||||
|
| |||||
| Pindala |
6,1 km²  | ||||
| Elanikke |
4480 (1.01.2023)[1] | ||||
|
| |||||
| Koordinaadid | 55° 8′ N, 26° 9′ E | ||||
  | |||||
Švenčionys (ⓘ, poola Święciany, valgevene keeles traditsiooniliselt Сьвянцяны) on linn Leedus Vilniuse maakonnas, Švenčionyse rajooni ja Švenčionysi valla keskus. Linn asub merepinnast 230 meetri kõrgusel Švenčionysi kõrgustikul.
Linnas on rajooni keskhaigla, kino, postkontor, sotsiaalhoolde keskus. Haridust annavad algkool, keskkool ja gümnaasium. Sealne katoliku kirik valmis aastal 1898, õigeusu kirik aastal 1898, vanausuliste kirik aastal 1740 ja nelipühi kirik aastal 2000. Linnas on Nalšia muuseum.
Öinna järgi on nime saanud Adavere lademe enčionysi kihistu.[2]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Švenčionys oli üks Nalšia muinasmaakonna keskuseid. Kohaliku legendi kohaselt asus seal Nalšia pühapaik, mille järgi asula ka nime sai.
Vytautas Suure ajal asus seal Leedu suurvürstidele kuulunud mõis. Ta asustas sinna XV sajandil tatarlasi, kes muutsid asula käsitöökeskuseks. Aastal 1414 püstitas ta Švenčionysisse ka kiriku. Aastal 1486 sai asula alevi staatuse.
Linnaõigused sai Švenčionys aastal 1800. Aastal 1812 läbis linna Napoleon I sõjavägi. Kohaliku legendi kohaselt olevat ta ka linnas ööbinud. Novembriülestõusu ajal hõivasid linna mõneks ajaks ülestõusnute väed, 11. aprillil toimus linna juures lahing ülestõusnute ja tsaariarmee vahel. Tsaariajal oli linna venekeelne nimekuju Свенцяны.[3]
Aastail 1920-1939 oli linn Poola koosseisus, seejärel liideti see Valgevene NSV-ga. Aastal 1933 liideti linnaga Ligumy küla. Aastast 1940 Leedu koosseisus. Aastail 1941-1943 asus linnas geto.[4] 19-20 mail viidi linnas kohaliku aktivisti Jonas Maciulevičiuse eestvedamisel läbi tapatalgud, kus hukati ligi 400 inimest (põhiliselt poolakad, venelased ja valgevenelased.[5] Teise maailmasõja ajal tegutsesid linna ümbruskonnas Armija Krajowa väesalgad.
Elanikkond[muuda | muuda lähteteksti]
|
|
2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Švenčionyse elanikest leedulasi 56,40%, poolakaid 17,33%, venelasi 17,33%, valgevenelasi 4,55%, tatarlasi 0,62% ja ukrainlasi 0,48%.[6]
Tuntud elanikke[muuda | muuda lähteteksti]
- Mark Natanson – juudi revolutsionäär
- Julian Bjalozor – Vene sõjaväelane
- Arkadi Kremer – juudi poliitik, Bundi liige
- Mark Broido – juudi poliitik
- Eva Broido – Venemaa poliitik
- Mordecai Kaplan – juudi rabi
- Wiktor Thommée – Vene ja Poola sõjaväelane
- Rudolf Niemira – Poola sõjaväelane
- Maksymilian Hajkowicz – Poola sõjaväelane
- Franciszek Żwirko – Poola lendur
- Aleksander Adamowicz – Leedu poliitik
- Yitzhak Arad – Iisraeli sõjaväelane
- Andrzej Czechowicz – Poola sõjaväelane
- Romuald Jakub Weksler-Waszkinel – Poola vaimulik ja filosoof
- Andri Loboda – Ukraina etnograaf
- Leonas Alesionka – Leedu poliitik
- Avgust Javitš – Vene kirjanik
- Konstantas Ramelis – Leedu poliitik
- Zita Užlytė – Leedu poliitik
- Kęstutis Trapikas – Leedu poliitik
Sõpruslinnad[muuda | muuda lähteteksti]
|
|
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Resident population by city / town at the beginning of the year, vaadatud 12.02.2023.
- ↑ LIETUVOS SILŪRO, ORDOVIKO, KAMBRO, EDIAKARO SISTEMŲ STRATIGRAFINĖ KLASIFIKACIJA, 2015, lk. 2o
- ↑ Свенцяны. Энциклопедический словарь Брокгауза и Ефрона, Kd. 29 (57) : Сахар — Семь мудрецов. С.-Петербургъ, 1900., 98 lk.
- ↑ Lithuania. Holocaust Encyclopedia.]
- ↑ https://www.delfi.lt/news/daily/lithuania/lenkijos-urm-isleido-brosiura-apie-lietuviu-zudytus-lenkus-bei-lietuviu-okupacija-vilniaus-kraste.d?id=48465211 Lenkijos URM išleido brošiūrą apie lietuvių žudytus lenkus bei „lietuvių okupaciją“ Vilniaus krašte (1834)
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. august 2015. Vaadatud 27. aprillil 2013.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Švenčionys |