Üllar Rammul

Allikas: Vikipeedia

Üllar Rammul (sündinud 13. märtsil 1967 Põlvas) on eesti bioloog.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Üllar Rammul on õpetaja poeg.[1]

Lõpetas 1985 Põlva Keskkooli ja 1992 Tartu Ülikooli bioloogiaosakonna; bioloogiamagister (1995, TÜ), väitekiri "Mittelendavate maismaaimetajate levikut mõjutavatest teguritest Eesti meresaartel". Täiendas end 1993 Helsingi ja 1999 Umeå Ülikoolis. Oli 1993–1995 Pirita Keskkooli õpetaja, 1996–1998 Oulu Ülikoolis teadur. 1993–1999 Tallinna Pedagoogikaülikooli assistent, aastast 2000 Tallinna Loomaaia teenistuse juhataja, aastast 2005 Tallinna Tehnikaülikooli geenitehnoloogia instituudi assistent.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Uurimisvaldkonnad: Eesti meresaarte teriofauna; rohusööjate (peamiselt pisinäriliste) populatsioonidünaamika lähisarktilises elupaigakompleksis (Põhja-Norras) ja Eestis, rõhuasetusega talveökoloogiale; rohusööja-taim suhted; toidu ja abiootiliste tingimuste mõju leethiirte ja uruhiirte dünaamikale lähisarktilises elupaigakompleksis, rõhuasetusega talveökoloogiale; uruhiirte-taimestiku suhted eksper, kiskjatevabas taiga pinnahorisondi süsteemis. 10 teaduspublikatsiooni.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Maismaaimetajate liigirikkusest saartel. Eesti saarte ja rannikualade loodus. XVI Eesti looduseuurijate päeva ettekannete kokkuvõtted. Tartu, 1991
  • Population fluctuations of voles in North Fennoscandian tundra: contrasting dynamics in adjacent areas with different habitat composition (kaasautor). // Oikos (1999) 86
  • Maismaaloomastik. – Alasti maailm. Kolga lahe saared. Tallinn, 2002.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.