Ülikoolide seadus

Allikas: Vikipeedia

Ülikoolide seadus on 24. septembril 1937 dekreedina antud seadus, mis jõustus 1. jaanuaril 1938.[1][2]

Seaduse algtekstile kirjutasid alla Konstantin Päts ja Aleksander Jaakson. Seadus on avaldatud Riigi Teatajas 1. oktoobril 1937 (RT 1937, 78, 641) ja Seaduste Kogu VI köite 1938. aasta väljaande 2. jao seadusena nr. 1.

Seaduse alla kuulusid Eesti Vabariigi Tartu Ülikool ja Eesti Vabariigi Tallinna Tehnikaülikool. Alates 1. jaanuarist 1938 oli Eestis kaks võrdväärset ülikooli, millega oli lõpetatud Tartu ja Tartu Ülikooli hegemoonia Eestis kõrgema hariduse alal. Eesti Vabariigi Tallinna Tehnikainstituut nimetati seaduse jõustumisega ümber Eesti Vabariigi Tallinna Tehnikaülikooliks. Professori-kohustetäitjad nimetati ümber erakorralisteks professoriteks, dotsendid ja dotsentide kohustetäitjad adjunktprofessoriteks, eradotsendid dotsentideks. Tartu Ülikooli majandusteaduskond iseseisvus õigusteaduskonnast, teaduskonnad loodi ka Tallinna Tehnikaülikooli (seniste osakondade asemele).[viide?]

Seaduse lisana avaldatud õppekohtade nimekirja järgi oli Tartu Ülikooli usuteaduskonnas 7 professuuri; õigusteaduskonnas 11 professuuri ja 1 eriainete õpetaja (kriminalistika õpetaja); arstiteaduskonnas 28 professuuri, 2 prosektorit ja 1 eriainete õpetaja (kehalise kasvatuse praktika alal); filosoofiateaduskonnas 21 professuuri, 2 isiklikku professuuri (Ernst Kieckersi ja Heinrich Mutschmanni) ja 8 lektorit; matemaatika-loodusteaduskonnas 16 professuuri ja 1 abiõppejõud (astronoom-observaator); loomaarstiteaduskonnas 11 professuuri ja 2 määralist abiõppejõudu (anatoomia prosektor ja õpetatud sepp); põllumajandusteaduskonnas 15 professuuri ja 1 eriainete õpetaja (tegeliku aianduse ja mesinduse õpetaja); majandusteaduskonnas 11 professuuri; väljaspool teaduskondi 1 professuur (sõjateadused). Tallinna Tehnikaülikooli ehitus- ja mehaanikateaduskonnas oli 15 professuuri ja 4 eriainete õpetajat; keemia- ja mäeteaduskonnas 8 professorit ja 2 eriainete õpetajat.[viide?]

Taasiseseisvunud Eestis kehtis kuni 2019. aastani ülikooliseadus[3] ja alates sellest ajast kõrgharidusseadus[4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1937/10/01/3
  2. https://web.archive.org/web/20220119110306/https://www.hm.ee/Haridusseadused-1918-1940/hsscan/1937ylikoolide_seadus1938.pdf (vaadatud 01.06.2017)
  3. "Ülikooliseadus". Riigi Teataja. Vaadatud 13. detsembril 2022.
  4. "Kõrgharidusseadus". Riigi Teataja. Vaadatud 13. detsembril 2022.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]