Ületarbimine

Allikas: Vikipeedia

Ületarbimine on tarbimine, mis ületab ökosüsteemi loomulikku taastumisvõimet. Ületarbimise tulemuseks on ökoloogiline defitsiit.

Maailmas ostetakse kokku ja tarbitakse erinevaid tooteid liigselt. Mõtlemata, kas neid ikka on vaja, mis asjadest hiljem edasi saab või mida need sinu tervisega teha võivad.

Inimeste materiaalne seis üha paraneb ning on suurem võimalus lubada endale asju, mida tegelikult vaja ei lähe. 

Rahvaarvu kasvu tõttu on vaja toota üha rohkem tooteid.

Toidu ületarbimine[muuda | muuda lähteteksti]

Üheks suurimaks ületarbimiseks võib pidada toitu. Selle tulemusena muutuvad tööstused aktiivsemaks ning sellega kasvab õhu, vee ja mulla saastatus. Keemiliste väetiste kasutamisel kasvab küll saagikus, kuid toiduainete kvaliteet langeb ja muld vaesub.[1] Paljude tööstuste eesmärgiks ei ole enam toota kvaliteetset toitu, vaid suurtes kogustes ning seetõttu kahjustub toidu kvaliteet. Toidu ületarbimine ei saasta ainult keskkonna, vaid see võib põhjustada ka inimestel erinevaid terviseprobleeme. Näiteks võib suhkru ületarbimine põhjustada tõsiseid tervisehäireid.

Vee ületarbimine[muuda | muuda lähteteksti]

Inimesed kasutavad vett väga suures koguses ja õige mitmeks otstarbeks. [2] Vee tarbimini on inimese organismi jaoks ülimalt tähtis. Üldiselt tuleks igal inimesel juua ligikaudu 1,5 liitrit vett, mõned joovad rohkem, mõned vähem. Vett kasutatakse nii erinevates tööstusettevõtetes, toidu tegemiseks, vesi on suur osa meie igapäevaelust. Ligikaudu 90% tööstuses, teeninduses ja kodudes majapidamises kasutatud veest läheb pärast tarbimist tagasi loodusesse. Vette jõuavad ka tagasi tööstusveed, mis sisaldavad keemilisi ühendeid või kõrvalsaadusi. Puhas mage vesi on hindamatu väärtusega loodusvara, milleta Maal elu puutuks.[3]

Alkoholi ületarbimine[muuda | muuda lähteteksti]

Alkoholi kuritarvitamisega seotud probleemid on järjest enam meedias päevakorda kerkinud, kuna just noorte hulgas on alkoholi tarvitamine populaarne ning laialdase teavitusega loodetakse paljusid hädasid ennetada.[4] Alkoholi tarbimise põhjused võivad olla tingitud erinevatel põhjustel nagu näiteks:

  • Probleemid kodus
  • Seltskond
  • Rutiin
  • Kohustuste eest põgenemine
  • Tähtpäevade tähistamine
  • Pingetest vabanemine, lõõgastumine

Alkoholi juues, imendub see maost kiiresti verre ja sooltesse ning lõpuks jõuab kõikidesse organitesse. Enamus alkoholist seejärel lõhustub ja väljub verest maksa kaudu, vaid väike osa (10%) väljub uriini, hingeõhu ja higi kaudu.

Isegi väikeste õlle, veini ja kange alkoholi koguste joomine mõjutab inimese mõtlemist ja koordinatsiooni. Suuremad kogused võivad tekitada alkoholi mürgistust. Alkohol põhjustab närvikahjustusi, südamehaiguseid ja vähktõve. Kuid see ei ole kaugeltki kõik.

Alkohoolsed joogid mõjutavad Sinu vere alkoholisisaldust (alkoholi grammides ühe liitri vere kohta) erinevalt, sõltuvalt Sinu soost, kehakaalust, vanusest, geneetilistest omadustest, joomise kiirusest ja sellest, kas Sa joomise ajal ka sööd. Naistel on kehas vähem vett (ja rohkem rasva) kui meestel ning seetõttu tekib naiste veres sama alkoholikoguse joomisel suurem alkoholisisaldus.[5]

No alcohol

Alkoholi tarbimine Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis joodi 2016. aastal iga elaniku kohta 8,3 liitrit puhast alkoholi.

Eesti kuulub põhjamaise alkoholitarvitamise kultuuriga maade hulka, kus alkoholi tarvitatakse korraga suurtes kogustes eesmärgiga purju juua. Kontinentaalse joomiskultuuriga maades tarvitatakse alkoholi peamiselt toidu kõrvale ning väiksemates kogustes.

Purju joomiseks loetakse korraga vähemalt 6 alkoholiühiku tarvitamist.[6]

  • Iga neljas mees joob end purju vähemalt korra nädalas, pooled meestest vähemalt korra kuus.
  • Naised purjutavad harvem, vähemalt korra kuus joob end purju 15% naistest.[7]

Uimastite ületarbimine[muuda | muuda lähteteksti]

Uimastid on keemilised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, käitumist ja teda ümbritseva maailma tajumist. Kõik uimastid võivad tekitada sõltuvust ehk soovi ja vajadust saada seda uimastit üha uuesti. Uimastid võivad olla nii seadusega lubatud ehk legaalsed, kui seadusega keelatud ehk illegaalsed. Uimastid võivad olla kas looduslikku päritolu (näiteks kanep) või sünteesitud (näiteks amfetamiin). Lisaks on igal uimastil oma nimi ja tavaliselt ka hulk hüüdnimesid. Alkohol ja tubakas on samuti uimastid: nad võivad tekitada sõltuvust, kuid nende kasutamine ei ole täisealistele seadusega keelatud.[8]

Kõik uimastid võivad tekitada sõltuvust. Uimastite mõjul võib inimese käitumine muutuda ettearvamatuks. Igal uimastil on kõrvalmõjud, sageli kahjulikud ja pöördumatud.[9]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]