Ühisrahastus

Allikas: Vikipeedia

Ühisrahastus (inglise keeles crowdfunding) on viimasel kümnendil arenenud uus finantseerimismeetod, mille korral saadakse äri alustamiseks vajaminev alginvesteering suure inimhulga pealt väikseid summasid kogudes. Ühisrahastus on korraldatud peamiselt internetipõhise platvormi kaudu, kuhu ideede autorid saavad oma projekti üles laadida. Need, kellele projekt meeldib, saavad seda valitud summaga toetada.[1]

Peale rahalise kasu on ühisrahastusel ka mitterahalised eelised. Nendeks on idee tõestamine ja kontrollimine (näitab, kas inimesed usuvad projekti), abi muud liiki rahastuse saamisel (ettevõte võib tänu ühisrahastusele saada soodsamate tingimustega laenu), kontakt rahvaga (väärtuslik tagasiside) ja võimas turundusrelv (reklaam oma projektile).[2]

Ühisrahastuse risk on garantii puudumine eesmärgi saavutamisel, intellektuaalse omandi avalikuks muutumine, kulude alahindamine, mainekahju, õiguslike ja avalikustamisnõuete eiramine, seaduse rikkumine, probleemid ühisrahastusplatvormiga, probleemid seoses vastutusega investorite ees ja investorite käitumisega (nt investorite soov investeeringust loobuda).[2]

Ühisrahastusega kaasatava raha hulk suureneb maailmas igal aastal väga kiiresti. 2014. aastal ühisrahastati Euroopas 146% rohkem projekte kui 2013. aastal. Rahas võrdus see kolme miljardi euroga.[3]

Ühisrahastuse liike on erinevaid. Ühe liigituse järgi eristatakse annetust, hüvist, laenu ja aktsia- või osakapitalil põhinevat ühisrahastust.[4]

Ühisrahastuse saab jagada otseseks ja kaudseks. Otsese ühisrahastuse puhul esitatakse raha saamise soov kindlale rahvahulgale enda loodud platvormil. Kaudse ühisrahastuse puhul esitatakse palve üldsusele ja kasutatakse erinevaid ühisrahastusplatvorme.[5]

Ühisrahastuse ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Umbes 3000 aastat enne Kristuse sündi andsid rikkad perekonnad laene, et toetada ettevõtlust ja infrastruktuuri arengut. 1876. aastal rahastasid Prantsusmaa ja USA kodanikud oksjonite ja heategevusürituste abil USA Vabadussamba rajamist. Tänapäeva ühisrahastuse sünnikohaks peetakse Euroopat, mitte USA-d.[6] Tänapäevane ühisrahastus on alguse saanud idufirmade rahastamisest.[1]

Ühisrahastuse liigid[muuda | muuda lähteteksti]

Ühisrahastuse peamised liigid on:[2]

  • vastastikune laenamine – laenatud raha makstakse koos intressidega tagasi;
  • omakapitalil põhinev ühisrahastus – investoritele müüakse osalus ettevõttes;
  • vastukingitusel põhinev ühisrahastus – annetajad ootavad vastutasuks kingitust, näiteks kaupa või teenust;
  • annetustel põhinev ühisrahastus – annetajad ei saa vastutasuks finantsilist või materiaalset kasu;
  • kasumi või tulude jagamine – kasumit või tulu jagatakse praeguste rahastajatega;
  • võlapaberitel põhinev ühisrahastus – inimesed investeerivad ettevõtte võlaväärtpaberitesse, näiteks võlakirjadesse;
  • segasüsteemid – ettevõtetele pakutakse võimalust kombineerida mitut liiki ühisrahastuse elemente.

Ühisrahastus Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis sai ühisrahastus alguse 2012. aastal, kui käivitus portaal Hooandja, mis keskendub loovprojektidele.[1] Hooandjas on rahastatud üle 600 projekti ning annetatud ligi kaks miljonit eurot.[7] Hooandja loojad lõid Eesti, ühtlasi kogu Baltikumi esimese osaluspõhise ühisrahastusplatvormi Fundwise. Fundwise aitab ettevõtete ideedel jõuda rahvusvahelisele tasandile.[8] Osaluspõhise ühisrahastuse põhimõtteks on rahastada ettevõtet, nii et investor saab ettevõttesse investeerides ka selle osaluse.

Eestis pole ühisrahastuse turg eraldi seadustega määratletud. 2016. aasta märtsist peab krediidiandjate ja -vahendajate seaduse järgi olema igal krediidiandjal finantsinspektsiooni tegevusluba. Eestis on ettevõtete ja investorite tegevus õigusaktidega nõrgalt reguleeritud. Mingil määral aitavad ettevõtjaid ja investoreid võlaõigusseadus ja tarbijakaitseseadus.[9]

Toetus- (inglise keeles crowd-sponsoring) ja laenupõhise (inglise keeles crowd-lending) ühisrahastuse platvormid on olnud kasutusel mitu aastat ning esimene omakapitalipõhise ühisrahastuse platvorm alustas tegevust 2015. aasta augustis.

Äriinglite kogukond on aeglaselt kasvamas. 2012. aastal loodud Eesti äriinglite võrgustikul EstBAN on praegu ligikaudu 100 liiget. 2014. aastal investeeris see 65 ettevõttesse 4,8 miljonit eurot, tõstes Eesti investeeringute ja SKP suhte üheks kõrgemaks. 2016. aasta esimesse poolde kavandati Eestis idufirmade toetamise uut seitsmeaastast programmi.[10]

Eesti spordiajaloo suurim ühisrahastuskampaania korraldati Tartu Sepa Jalgpallikeskuse rajamiseks. 2016. aasta juulis valminud keskuse rajamiseks saadi kolmandik ehk 150 000 eurot ühisrahastusega. Annetajate käest koguti raha väljaku ruutmeetrite virtuaalse müügiga.[11]

Ühisrahastusplatvorm Crowdestate koostöös Endover Kinnisvaraga on teinud ühisrahastuse ajalugu. Kõigest kolme päevaga koguti väikeinvestorite kaasabil Lasnamäe uusarendusse rekordilised 1,5 miljonit eurot. Projekti andis panuse 1100 investorit 26 riigist. See on suurim summa, mis on Eestis ühekordse rahastusprojektina kogutud.[12]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Stardipaik. "Mis asi on ühisrahastus?".
  2. 2,0 2,1 2,2 Euroopa Komisjon. "Ühisrahastamisest lühidalt – juhend väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele".
  3. Fundwise. "Mis on Fundwise?".
  4. Paul Belleflamme, Marco Sahm, Thomas Lambert, Armin Schwienbacher. "Crowdfunding: Tapping the right crowd". Journal of Business Venturing. Vol. 29, Issue 5, pp. 585–609.
  5. Alan Tomczak, Alexander Brem. "A conceptualized investment model of crowdfunding". Venture Capital, 2013 Vol. 15, No. 4, pp. 335–359.
  6. Steven Dresner. "Growdfunding: A guide to Raising Capital Trough the Internet". New Jersey: John Wiley and Sons Inc, 2014, 251 p.
  7. Hooandja. "Hooandja".
  8. Fundwise. "Meie lugu".
  9. Finantsinspektsioon. "Järelvalvepoliitika".
  10. Euroopa Komisjon. "Eesti riigiaruanne 2016".
  11. Sepa Jalgpallikeskus. "Tutvustus".
  12. Äripäev. "Lasnamäe kortermaja tegi ühisrahastuse ajalugu".