Ühisrahastus

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Ühisrahastus (inglise keeles crowdfunding) on finantseerimismeetod, mille korral saadakse äri alustamiseks vajalik alginvesteering paljudelt inimestelt väikseid summasid kogudes.

Raha kogutakse peamiselt veebi teel ja sageli ühisrahastusplatvormi kaudu: idee autor ehk projektiomanik tutvustab lehel oma ettevõtmist ning inimesed, kellele idee meeldib, ehk investorid, saavad seda rahaga toetada. Platvormidel kehtib sageli "kõik või mitte midagi" reegel: rahastuse saavad vaid need projektid, mille toetamiseks koguneb tähtajaks vähemalt kokku lepitud summa, muul juhul tagastatakse raha annetajatele.[1]

Ühisrahastusega kaasatava raha hulk on maailmas aasta-aastalt kiiresti suurenenud. Näiteks 2014. aastal ühisrahastati Euroopas 146 protsenti rohkem projekte (enam kui kolme miljardi euro eest) kui aasta varem.[2]

Ühisrahastuse peamine kasu on rahaline, aga sellega kaasnevad muud eelised: see aitab oma ideed tõestada ja kontrollida (selgitamaks välja, kas seda on mõtet edasi arendada), aidata muud liiki rahastust saada (näiteks soodsamate tingimustega laenu), saada tagasisidet ja kasutada seda idee reklaamimiseks.[3] Teisalt kaasnevad ühisrahastusega riskid: eesmärki ei pruugita saavutada, avalikustatud intellektuaalne omand võidakse varastada, võidakse kulusid alahinnata, tekitada mainekahju, eirata õiguslikke ja avalikustamisnõudeid, rikkuda seadust, lisaks võivad tekkida probleemid ühisrahastusplatvormiga ning vastutusega investorite ees ja investorite käitumisega (näiteks kui nad soovivad investeeringust loobuda).[3]

Ühisrahastust võib jagada mitmeks liigiks. Ühe järgi eristatakse annetust, hüvist, laenu ja aktsia- või osakapitalil põhinevat ühisrahastust.[4] Teise järgi eristatakse otsest ja kaudset ühisrahastust: otsese ühisrahastuse korral esitatakse raha saamise soov kindlale rahvahulgale enda loodud platvormil, kaudse ühisrahastuse korral esitatakse palve üldsusele ja kasutatakse erinevaid ühisrahastusplatvorme.[5]

Praegused tuntumad ülemaailmsed ühisrahastusplatvormid on IndieGoGo ja Kickstarter, Eestis on tuntuim Hooandja.

Ühisrahastuse ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ühisrahastusel on pikk ajalugu. On leitud, et juba umbes 3000 eKr andsid rikkad perekonnad laene, et toetada ettevõtlust ja infrastruktuuri arengut.[6] Üks esimesi tänapäevase ühisrahastuse näiteid on 1850. aastatest, kui filosoof Auguste Comte soovis huviliste annetuste toel välja anda raamatut "Première Circulaire Annuelle adressée par l'auteur du Système de Philosophie Positive".[7] 1876. aastal rahastasid Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide kodanikud oksjonite ja heategevusürituste abil Vabadussamba rajamist. Tänapäeva ühisrahastuse sünnikohaks peetakse Euroopat, mitte Ameerika Ühendriike.[6]

Internetis rahastuse kogumine hakkas esmalt populaarsust koguma kunsti- ja muusikaringkondades. Esimene mahukam ühisrahastusprojekt toimus 1997. aastal, kui briti rokkbänd Marillion kogus 60 000 dollarit oma Ameerika Ühendriikide tuuri korraldamiseks.[8] Tänapäeval ühisrahastatakse sageli idufirmade ideid.[1]

Ühisrahastuse liigid[muuda | muuda lähteteksti]

Ühisrahastuse peamised liigid:[3]

  • Vastastikune laenamine (ka laenupõhine ühisrahastus). Inimesed laenavad ettevõtjale raha, et saada see hiljem koos intressidega tagasi (sarnaneb traditsioonilise pangalt laenamisega).
  • Omakapitalil põhinev (ka osaluspõhine) ühisrahastus. Ettevõtjale raha annetavad inimesed saavad ettevõttes osaluse (sarnaneb lihtaktsiate ostu-müügiga börsil).
  • Vastukingitusel põhinev ühisrahastus. Ettevõtmist toetavad inimesed saavad vastutasuks mitterahalise kingituse, näiteks kauba või teenuse.
  • Annetustel põhinev (ka toetuspõhine) ühisrahastus. Annetajad annetavad heategevusliku projekti käivitamiseks raha, saamata selle eest vastutasuks finantsilist või materiaalset kasu.
  • Kasumi või tulude jagamine. Vastutasuks annetuse eest jagatakse rahastajatega tulevikus kasumit või tulu.
  • Võlapaberitel põhinev ühisrahastus. Inimesed investeerivad ettevõtte võlaväärtpaberitesse, näiteks võlakirjadesse.
  • Segasüsteemid. Mitut liiki ühisrahastuse elementide kombinatsioonid.

Ühisrahastus Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis sai ühisrahastus alguse 2012. aastal, kui käivitus portaal Hooandja, mis keskendub loovprojektidele.[1] Hooandjas on 2021. aasta lõpuks rahastatud üle 1504 projekti ja annetatud üle 5,3 miljoni euro.[9] 2015. aastal lõid Hooandja asutajad Eesti ja ühtlasi kogu Baltikumi esimese osaluspõhise ühisrahastusplatvormi Fundwise.[10] Fundwise aitab ettevõtete ideedel jõuda rahvusvahelisele tasandile.[11] Eestis on mitu aastat olnud kasutusel ka toetus- ja laenupõhised ühisrahastusplatvormid.

Ühisrahastus on Eestis seadustega vähe määratletud. 2016. aasta märtsist peab krediidiandjate ja -vahendajate seaduse järgi olema krediidiandjal finantsinspektsiooni tegevusluba. Ettevõtete ja investorite tegevus on õigusaktidega nõrgalt reguleeritud, mingil määral aitavad ettevõtjaid ja investoreid võlaõigusseadus ja tarbijakaitseseadus.[12] Investorikaitse regulatsioonidega on kaetud ainult need ühisrahastuse osutajad, kes pakuvad teenuseid ettevõtjatele. 2022. aasta 11. novembriks peaks ühisrahastuse pakkujad, kes vahendavad ettevõtetele laene või võimaldavad investeerida ettevõtete väärtpaberitesse või ühisrahastuse eesmärgil aktsepteeritud instrumentidesse. Neil ühisrahastuse pakkujatel, kes vahendavad tarbijatele laene või ei paku finantstulu, ei pea taotlema ühisrahastuse tegevusluba, vaid tegevusluba krediidiandjate ja -vahendajate seaduses välja toodud alustel.[13]

Ühisrahastuse valdkonnaga on tihedalt seotud ka nn äriinglid – alustavatesse ettevõtetesse investeerijad. Nende kogukond kasvab aeglaselt. 2012. aastal loodud Eesti Äriinglite Assotsiatsioonil (EstBAN) on ligikaudu 160 liiget. 2020. aastal investeeris see 259 ettevõmisse kokku 6,7 miljonit eurot.[14] EstBAN-i tegevuse tulemusena oli Eesti 2014. aasta andmetel investeeringute ja SKP suhte poolest Euroopa riikide seas esikohal.[15] 2016. aasta esimesse poolde kavandati Eestis idufirmade toetamise uut seitsmeaastast programmi.[16]

Edulood[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti spordiajaloo suurim ühisrahastuskampaania korraldati Tartusse Sepa Jalgpallikeskuse rajamiseks. 2016. aasta juulis valminud keskuse rajamiseks saadi kolmandik ehk 150 000 eurot ühisrahastusega. Annetajate käest koguti raha väljaku ruutmeetrite virtuaalse müügiga.[17]
  • Ühisrahastusplatvorm Crowdestate koostöös Endover Kinnisvaraga kogus 2017. aastal kolme päevaga väikeinvestorite kaasabil Lasnamäele uusarenduse ehitamiseks 1,5 miljonit eurot. Projekti andis panuse 1100 investorit 26 riigist. See on suurim summa, mis on Eestis ühekordse rahastusprojektina kogutud.[18]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 "Mis asi on ühisrahastus?". Stardipaik.ee, 12. detsember 2014. Vaadatud 6. detsembril 2021.
  2. "Mis on Fundwise?". Fundwise. Vaadatud 6. detsembril 2021.
  3. 3,0 3,1 3,2 Euroopa Komisjon. "Ühisrahastamisest lühidalt. Juhend väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele". Euroopa Komisjon, 2015. Vaadatud 6. detsembril 2021.
  4. Paul Belleflamme, Marco Sahm, Thomas Lambert, Armin Schwienbacher. "Crowdfunding: Tapping the right crowd". Journal of Business Venturing. Vol. 29, Issue 5, lk 585–609. Vaadatud 6. detsembril 2021.
  5. Alan Tomczak, Alexander Brem. "A conceptualized investment model of crowdfunding". 2013. Venture Capital, vol. 15, nr 4, lk 335–359. Vaadatud 6. detsembril 2021.
  6. 6,0 6,1 Steven Dresner. "Growdfunding: A guide to raising capital on the Internet". 2014. New Jersey: John Wiley and Sons Inc. Vaadatud 6. detsembril 2021.
  7. Olaf Simons. "Crowdfunding Comte". Positivism, 11. märts 2016. Vaadatud 6. detsembril 2021.
  8. Tim Masters. "Marillion 'understood where the internet was going early on'". BBC, 1. september 2013. Vaadatud 6. detsembril 2021.
  9. "Hooandja". Hooandja. Vaadatud 6. detsembril 2021.
  10. "Pressiteade: avatakse Baltikumi esimene osaluspõhine ühisrahastusplatvorm". Fundwise, 25. august 2015. Vaadatud 6. detsembril 2021.
  11. "Meie lugu". Fundwise.
  12. "Järelevalvepoliitika". Finantsinspektsioon.
  13. "Ühisrahastus". Finantsinspektsioon, 11. november 2021. Vaadatud 6. detsembril 2021.
  14. "Annual review 2020". EstBAN. Vaadatud 6. detsembril 2021.
  15. Kalev Aasmäe. "Äriingel: Eesti peaks looma maksusoodustusi". Postimees, 30. juuni 2014. Vaadatud 6. detsembril 2021.
  16. "Eesti riigiaruanne 2016". Euroopa Komisjon.
  17. "Tutvustus". Sepa Jalgpallikeskus. Vaadatud 6. detsembril 2021.
  18. "Lasnamäe kortermaja tegi ühisrahastuse ajalugu". Äripäev, 27. jaanuar 2007. Vaadatud 6. detsembril 2021.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]