Üürileandja

Allikas: Vikipeedia

Üürileandja (inglise keeles landlord) on füüsiline või juriidiline isik, kes annab kasutusse kinnis- või vallasvara asja, saades selle eest üürniku käest kokkulepitud üüri.

Üürilepingu sõlmimine ja üürilepingu pooled[muuda | muuda lähteteksti]

Kehtiva üürilepingu eeldus on pooltevaheline kokkulepe üüritava asja suhtes. Kui pooled on üüritasus kokku leppinud, kohustub üürnik üürileandja asja kasutamise eest üüri maksma.[1]

Üürilepingu poolteks on üürileandja ja üürnik.[2]

Üürileandja kohustused[muuda | muuda lähteteksti]

Üürileandja põhikohustus on kahesuguse sisuga:

  1. üürileandja peab üürnikule andma üürieseme lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis, õigel ajal ja õiges kohas üle;
  2. üürileandja on kohustatud üürieset hooldama ja võimaldama terve lepingu kehtivusaja vältel üürnikul üürieset kasutada.[3]

Üürieseme üleandmise kohustus[muuda | muuda lähteteksti]

Üürilepingu ese tuleb koos päraldisega üle anda õigele isikule, õigel ajal ja õiges kohas ning selle seisund peab võimaldama üürilepingu eset sihtotstarbeliselt kasutada.[4] [5]

Üürieseme sobivuse hindamine[muuda | muuda lähteteksti]

Üüritav asi peab vastama lepingus kokku lepitud omadustele. Lepingus tuleks võimalikult täpselt kokku leppida, millele peab üüriese lepingu kehtivusajal vastama, samuti tuleks eluaseme üürilepingu puhul ära fikseerida eluruumi üldine seisukord.[6]

Asi peab olema eesmärgipäraselt kasutatav ning vastama sihtotstarbele, millest üürimisel lähtuti.[7] Asi peab olema vähemalt keskmise kvaliteediga.[8] Kui pooled ei lepi üürieseme omadustes kokku, aga sõlmivad siiski lepingu, eeldatakse, et üürnik vaatas asja enne lepingu sõlmimist üle ja on nõus asja üürima sellises seisukorras, nagu see ülevaatamise hetkel oli.[9]

Üürieseme kasutamise võimaldamine ja korrashoidmine[muuda | muuda lähteteksti]

Kui üüriese on üürnikule üle antud, peab üürileandja tagama, et üürnik saaks seda kasutada ja asja seisund vastaks nõuetele.[10] Üürnik peab saama üürieset takistusteta kasutada kogu lepingu kehtivuse vältel.[11] Näiteks peab üürileandja üürnikule uue ratta võimaldama, kui renditud ratas üürnikust sõltumatutel põhjustel varastatakse ja üürnik seetõttu ratast enam kasutada ei saa.

Korrashoiukohustus[muuda | muuda lähteteksti]

Korrashoiukohustused on jaotatud üürileandja ja üürniku vahel, millest üürileandja kanda on suurem osa kohustusi ning üürniku kanda jääb pisipuuduste kõrvaldamise kohustus, näiteks lambipirni vahetamine ja üüripinna koristamine.[12] Üürileandja korrashoiukohustus sõltub sellest, millises seisus asi üleandmise hetkel on. Kui üürieseme seisund üleandmise ajaga võrreldes halveneb, on tegemist üürieseme puudusega. Tavapärase kulumise tagajärjed peab üürileandja likvideerima, taastades kokkulepitud omadused.[13]

Üürileandja kõrvalkohustused[muuda | muuda lähteteksti]

Üürileandja kõrvalkohustused tulenevad võlaõigusseadusest või pooltevahelisest kokkuleppest.[14] Üürilepingu lõppedes on üürileandjal kohustus üürnikule maksta mõistlikku hüvitist parenduste eest, mis olid tehtud üürileandja nõusolekul[15], ning arvestama üürniku huvidega üüriesemele parenduste tegemisel.[16]

Üürileandja õigused[muuda | muuda lähteteksti]

Üürileandja peamine õigus on üürnikult saada üürieseme kasutamise eest üüri. Üürnik on kohustatud pärast lepingu lõppemist tagastama asi üürileandja valdustesse. Samuti on üürileandjal oma õiguste kaitseks õigus nõuda tagatisraha.[17]

Kui leping on sõlmitud tähtajatult, on üürileandjal õigus vähemalt 30-päevase etteteatamistähtajaga üüri tõsta. Teatesse tuleb lisada üüri tõstmise põhjendus, vaidlustamis kord ja uus üürisumma. Tähtajalise lepingu puhul on üüri tõstmine lubatud, kui selle kohta on üürilepingus märge.[18]

Üürileandjal on õigus teha töid eluruumis ilmnenud puuduste likvideerimiseks ning üürnik on kohustatud taluma sellest tulenevaid ebamugavusi.[19]

Seaduses on üürileandja õiguste kaitseks ette nähtud pandiõigus.[20]

Lepingu rikkumine üürileandja poolt[muuda | muuda lähteteksti]

Kui üürileandja rikub üürilepingut, näiteks üleandmiskohustust, on üürnikul õigus kasutada üürileandja vastu õiguskaitsevahendeid.[21] Üleandmiskohustus on rikutud, kui üürileandja ei anna üürieset üürnikule õigel ajal ja õiges kohas üle ning kui see ei vasta üleandmise hetkel lepingutingimustele.[22]

Üürilepingu lõpetamine[muuda | muuda lähteteksti]

Et leping lõpetada, tuleb teisele poolele esitada kirjalik ülesütlemisavaldus.[23] Üürileping lõpeb üldiselt tähtaja möödumisel. Enne tähtaja möödumist on üürileping võimalik üles öelda poolte kokkuleppel või üürniku või üürileandja algatusel. Samuti on lepingu ennetähtaegse lõppemise põhjus valla- või linnavalitsuse nõue ja eluruumi sundvõõrandamine.[24]

Üürileandja avaldus peab sisaldama järgmist: üüritud asi, lepingu lõppemise päev, ülesütlemise alus, ülesütlemise vaidlustamise kord ja tähtaeg.[25]

Üürileandja võib lepingu ennetähtaegset lõpetamist nõuda, kui üürnik on jätnud mõjuvate põhjusteta rohkem kui kolme kuu üüri maksmata või on lõhkunud üürileandja vara. Samuti on võimalik leping enne tähtaega lõpetada, kui üüripinda ei kasutata sihipäraselt või kui üüripind on allüürile antud kehtivat korda rikkudes.[26]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Lepinguõigus, P. Kalamees, M. Käerdi, S. Kärson, K. Sein (2017). Lepinguõigus. Tallinn: Juura. Lk 169.
  2. Võlaõigusseadus. – Riigi Teataja I, RT 04.01.2021, 19, § 271, vaadatud 14.10.2021.
  3. Võlaõigusseadus. – Riigi Teataja I, RT 04.01.2021, 19, § 271, vaadatud 14.10.2021.
  4. Lepinguõigus, P. Kalamees, M. Käerdi, S. Kärson, K. Sein (2017). Lepinguõigus. Tallinn: Juura. Lk 170.
  5. Lepinguõigus, P. Kalamees, M. Käerdi, S. Kärson, K. Sein (2017). Lepinguõigus. Tallinn: Juura. Lk 171.
  6. Lepinguõigus, P. Kalamees, M. Käerdi, S. Kärson, K. Sein (2017). Lepinguõigus. Tallinn: Juura. Lk 170.
  7. Nõuandeid üürilepingu sõlmimiseks - https://web.archive.org/web/20211107165724/https://www.just.ee/et/eesmargid-tegevused/praktilisi-nouandeid/nouandeid-uurilepingu-solmimiseks. Vaadatud 14.10.2021.
  8. Võlaõigusseadus. – Riigi Teataja I, RT 04.01.2021, 19, § 276, vaadatud 14.10.2021.
  9. Võlaõigusseadus. – Riigi Teataja I, RT 04.01.2021, 19, § 77 lg 1, vaadatud 14.10.2021.
  10. Lepinguõigus, P. Kalamees, M. Käerdi, S. Kärson, K. Sein (2017). Lepinguõigus. Tallinn: Juura. Lk 172.
  11. Lepinguõigus, P. Kalamees, M. Käerdi, S. Kärson, K. Sein (2017). Lepinguõigus. Tallinn: Juura. Lk 172.
  12. Lepinguõigus, P. Kalamees, M. Käerdi, S. Kärson, K. Sein (2017). Lepinguõigus. Tallinn: Juura. Lk 173.
  13. Lepinguõigus, P. Kalamees, M. Käerdi, S. Kärson, K. Sein (2017). Lepinguõigus. Tallinn: Juura. Lk 173.
  14. Lepinguõigus, P. Kalamees, M. Käerdi, S. Kärson, K. Sein (2017). Lepinguõigus. Tallinn: Juura. Lk 174.
  15. Lepinguõigus, P. Kalamees, M. Käerdi, S. Kärson, K. Sein (2017). Lepinguõigus. Tallinn: Juura. Lk 175.
  16. Võlaõigusseadus. – Riigi Teataja I, RT 04.01.2021, 19, § 286 lg 1, vaadatud 14.10.2021.
  17. Võlaõigusseadus. – Riigi Teataja I, RT 04.01.2021, 19, § 284, vaadatud 14.10.2021.
  18. Nõuandeid üürilepingu sõlmimiseks – https://web.archive.org/web/20211107165724/https://www.just.ee/et/eesmargid-tegevused/praktilisi-nouandeid/nouandeid-uurilepingu-solmimiseks. Vaadatud 14.10.2021.
  19. Nõuandeid üürilepingu sõlmimiseks – https://web.archive.org/web/20211107165724/https://www.just.ee/et/eesmargid-tegevused/praktilisi-nouandeid/nouandeid-uurilepingu-solmimiseks. Vaadatud 14.10.2021.
  20. Nõuandeid üürilepingu sõlmimiseks – https://web.archive.org/web/20211107165724/https://www.just.ee/et/eesmargid-tegevused/praktilisi-nouandeid/nouandeid-uurilepingu-solmimiseks. Vaadatud 14.10.2021.
  21. Nõuandeid üürilepingu sõlmimiseks – https://web.archive.org/web/20211107165724/https://www.just.ee/et/eesmargid-tegevused/praktilisi-nouandeid/nouandeid-uurilepingu-solmimiseks. Vaadatud 14.10.2021.
  22. Lepinguõigus, P. Kalamees, M. Käerdi, S. Kärson, K. Sein (2017). Lepinguõigus. Tallinn: Juura. Lk 186.
  23. Lepinguõigus, P. Kalamees, M. Käerdi, S. Kärson, K. Sein (2017). Lepinguõigus. Tallinn: Juura. Lk 186.
  24. Nõuandeid üürilepingu sõlmimiseks – https://web.archive.org/web/20211107165724/https://www.just.ee/et/eesmargid-tegevused/praktilisi-nouandeid/nouandeid-uurilepingu-solmimiseks. Vaadatud 14.10.2021.
  25. Elamuseadus – Riigi Teataja I, RT 23.03.2015- § 51, vaadatud 14.10.2021.
  26. Nõuandeid üürilepingu sõlmimiseks – https://web.archive.org/web/20211107165724/https://www.just.ee/et/eesmargid-tegevused/praktilisi-nouandeid/nouandeid-uurilepingu-solmimiseks. Vaadatud 14.10.2021.