Üürnik

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Üürnik on füüsiline või juriidiline isik, kes võtab kasutusse kinnis- või vallasvara asja, makstes selle kasutamise eest asja omanikule kokkulepitud üüri.

Üürniku kohustused[muuda | muuda lähteteksti]

Üüri ja kõrvalkulude maksmise kohustus[muuda | muuda lähteteksti]

Üürniku põhikohustus on kokkulepitud tasu (üüritasu) maksmine üürieseme kasutamise eest.[1] Üüritasu suuruse saavad pooled vabalt kokku leppida.[2] Üldjuhul peab üürnik maksma üksnes üürieseme eesmärgipärase kasutamise eest. Pooled võivad ka kokku leppida selles, et üürnik peab hüvitama ka asja kasutamisega seotud kulud (kõrvalkulud).[2] Kõrvalkulu on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.[3] Kõrvalkuludeks on tavaliselt eluruumide puhul kütte-, vee-, elektri-, teekoristuskulud jne.[4] Remondikulud kõrvalkulude hulka ei kuulu ning sellist kokkulepet tuleb pidada üürniku kahjuks kõrvalekalduvaks. Remondikulud kuuluvad pigem üürileandja korrashoiukohustuste hulka, mistõttu ei saa jätta neid üürniku kanda.[5]

Üürnikul on õigus nõuda üürileandjalt võimalust tutvuda kõrvalkulusid tõendavate dokumentidega. Lisaks sellele peab üürileandja suutma tõendada kõrvalkulude tekkimist ja nende suurust, vastasel juhul ei saa üürileandja üürnikult kõrvalkulude katmist nõuda.[6]

Tavaliselt peab üürnik tasuma üüri ja kõrvalkulusid perioodiliselt ja tagantjärele (pärast iga vastava ajavahemiku möödumist). Samuti võivad pooled kokku leppida, et üürnik tasub üüri kas ühekordse maksena või iga perioodi eest ette.[5] Kui üürnik temast oleneval põhjusel üürieset ei kasuta, ei vabasta see asjaolu teda üürimaksmisest. Üürileandja võib aga üürist maha arvestada asja kasutamata jätmisest tulenevad kokkuhoitud kulud.[7]

Üürniku hoidmis- ja hoolsuskohustus[muuda | muuda lähteteksti]

Üürniku põhikohustuste hulka kuulub veel üürilepingu esemeks oleva asja hoolsuskohustus.[4] Üürnik peab asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti.[8] Eseme kasutamise sihtotstarbelisust hinnatakse lepingust lähtuvalt. Kui üürieseme sihtotstarbelisuses ei ole pooled kokku leppinud, siis lähtutakse üürilepingu esemest ja üürilepingu sõlmimise eesmärgist.[9] Üürileandja ei vastuta asja nende puuduste eest, mis on tekkinud seetõttu, et üürnik on rikkunud hoidmis- ja hoolsuskohustust.[10]

Üürniku hoolsuskohustuse all mõistetakse seda, et üürnik kasutab üürieset nii, nagu üks tavaline hoolikas üürnik kasutaks.[10] See tähendab, et üürniku kohustuseks on teha (või tegemata jätta) toimingud üürieseme korrashoiu eesmärgil. Samuti peab üürnik teavitama üürileandjat üüriesemel ilmnenud puudusest.[11] Kui üürnik rikub teavitamiskohustust, siis ei vastuta üürileandja puuduste kõrvaldamata jätmise eest ning lisaks annab see üürileandjale õiguse rakendada üürniku suhtes õiguskaitsevahendeid.[10]

Eelmainitud hoidmis- ja hoolsuskohustus on tihedalt seotud kohustusega tagastada üüritud eset, kui üürileping on lõppenud. Hoolsuskohustuse järgi peab üürnik lepingu lõppedes tagastama asja seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele.[12] Kui üüritud eseme seisund on lepingu lõppedes tunduvalt halvenenud seetõttu, et seda pole kasutatud lepingule vastavalt, siis vastutab üürnik üüritud eseme halvenemise eest.[12]

Üürieseme tagastamise kohustus[muuda | muuda lähteteksti]

Üürnik peab pärast üürilepingu lõppemist üüritud eseme viivitamatult tagastama. Kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja nõuda üürnikult kuni asja tagastamiseni kokkulepitud üüri.[13] Samas võib üürileandja esitada üürnikule ka kahju hüvitamise nõude, mis kaasnes üürniku tagastamise kohustuse rikkumisega.[14] Näiteks, kui üürileandja on sõlminud teise üürnikuga uue üürilepingu, kuid ei saa seda täita, sest eelmine üürnik viivitab üüritud eseme tagastamisega, siis võib üürileandjal tekkida seetõttu leppetrahvi maksmise kohustus.[15] Samuti kui uus üürnik lepingust taganeb üürieseme saamata jäämise tõttu, kaotab üürileandja uue lepingu sõlmimise võimaluse ning saab sellel juhul eelmiselt üürnikult nõuda saamata jäänud tulu hüvitamist.[15]

Üürniku õigused[muuda | muuda lähteteksti]

Üürnikul on õigus saada üürileandjalt kasutamiseks lepingutingimustele vastav üüriese ja seda lepingu kestel kasutada. Asi peab olema lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis. Samas peab üürileandja hoolima sellest, et üürnik saaks üürieset kogu üürilepingu kehtivusajal kasutada ning ise hoiduma tegudest, mis võiksid asja kasutamist takistada.[16]

Üürnikul on õigus teha üüritud esemele parendusi ja muudatusi, kuid seaduse järgi üksnes üürileandja nõusolekul, mis on esitatud kirjalikus vormis.[17] Kui parendused on asja kasutamiseks vajalikud, ei või üürileandja nõusoleku andmisest keelduda. Vastasel juhul võib üürnik üürileandja nõusolekut hageda.[18]

Eluruumi üürilepingu puhul on üürnikul õigus majutada üürileandja nõusolekul perekonnaliikmeid. Üürileandja nõusolekuta on eluruumi üürnikul õigus majutada oma abikaasat, alaealisi lapsi ja töövõimetuid vanemaid.[19]

Üürnikul on õigus üürileandja nõusolekul anda asja kasutada kolmandale isikule. Samas võib üürnik anda asja allüürile.[20]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. P. Schlechtriem (2000). Võlaõigus. Eriosa. Tallinn: Juura. Lk 72. 
  2. 2,0 2,1 P. Kalamees, M. Käerdi, S. Kärson, K. Sein (2017). Lepinguõigus. Tallinn: Juura. Lk 175. 
  3. Võlaõigus. - RT I 2001, 81, 487 - § 292
  4. 4,0 4,1 P. Schlechtriem (2000). Võlaõigus. Eriosa. Tallinn: Juura. Lk 73. 
  5. 5,0 5,1 P. Kalamees, M. Käerdi, S. Kärson, K. Sein (2017). Lepinguõigus. Tallinn: Juura. Lk 176. 
  6. P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Sein (2019). Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura. Lk 293. 
  7. Võlaõigus. - RT I 2001, 81, 487 - § 296
  8. Võlaõigus. - RT I 2001, 81, 487 - § 276
  9. P. Kalamees, M. Käerdi, S. Kärson, K. Sein (2017). Lepinguõigus. Tallinn: Juura. Lk 179. 
  10. 10,0 10,1 10,2 P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Sein (2019). Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura. Lk 255. 
  11. P. Kalamees, M. Käerdi, S. Kärson, K. Sein (2017). Lepinguõigus. Tallinn: Juura. Lk 180. 
  12. 12,0 12,1 Võlaõigus. - RT I 2001, 81, 487 - § 334
  13. Võlaõigus. - RT I 2001, 81, 487 - § 335
  14. P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Sein (2019). Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura. Lk 376. 
  15. 15,0 15,1 P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Sein (2019). Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura. Lk 377. 
  16. P. Kalamees, M. Käerdi, S. Kärson, K. Sein (2017). Lepinguõigus. Tallinn: Juura. Lk 173. 
  17. P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Sein (2019). Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura. Lk 271. 
  18. P. Kalamees, M. Käerdi, S. Kärson, K. Sein (2017). Lepinguõigus. Tallinn: Juura. Lk 185. 
  19. Võlaõigus. - RT I 2001, 81, 487 - § 289
  20. P. Kalamees, M. Käerdi, S. Kärson, K. Sein (2017). Lepinguõigus. Tallinn: Juura. Lk 181.