Õiguste pantimine

Õiguste pantimine on pandi liik, mis kuulub vallaspandi ehk vallasvara tagatisel antava pandiliigi alla. Pantida on lubatud neid asju ja varalisi õigusi, mille pantimine on seadusega lubatud. Eesti õigussüsteemis on õiguste pantimine reguleeritud asjaõigusseaduses ja võlaõigusseaduses.

Ajalugu

Eesti õigussüsteemis reguleeriti õiguste pantimine 1. juunil 2003. aastal jõustunud asjaõigusseaduse paragrahvis 314. Järgnevate redaktsioonidega on asjaõigusseaduses õiguste pantimist täiendatud finantstagatise reguleerimisega. Samuti on parandatud erinevate paragrahvide sõnastust. 1. juuni 2003. aasta redaktsiooniga vastuvõetud paragrahv 319⁷, mis reguleeris õiguste pantimise sätete kohaldamist, tunnistati 2004. aastal kehtetuks.

Õiguste pantimise sisu

Eestis on õigusi pantida võimalik kolmel viisil:

1. registerpandi seadmisega,
2. kommertspandi seadmisega,
3. õiguste pantimise ehk koormamisega.

Õiguste koormamiseks peab tegemist olema varalise õigusega, mis on üleantav ning millele peab kohaldama käsipandi sätteid. Õiguste pantimine on ette nähtud nendele õigustele, mis tulenevad eelkõige intellektuaalsest omandist. Samuti annab õiguste pantimine võimaluse pantida üksnes õigusi, mitte kogu äriühingu vallasvara. See on oluline just nende õiguste puhul, mis ei tulene intellektuaalsest omandist, näiteks aktsiad. Aktsiate pantimise käigus loovutatakse oma õigused aktsiate suhtes pandipidajale.

Õiguse pantimise eeldus on pantija ja pandipidaja vaheline kokkulepe, mis peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. Pantimisest tuleb teavitada isikut, kelle nõue panditakse. Üldiselt teeb seda pantija, kuid võib kokku leppida ka teisiti. Sel juhul peab kokkulepe kajastuma ka pandilepingus. Juhul kui võlgnikku ei ole teavitatud temavastase nõude pantimisest ning ta täidab oma kohustuse senisele võlausaldajale (pantijale), siis on võlgnik oma kohuse täitnud õigele isikule, olgugi et nõue on pandilepingu alusel pandipidajal. Ainult pandipidaja saab panditud õiguse lõpetada, kui ta on selles kokku leppinud pantijaga. Pandipidajal ei ole hiljem õigust oma tahteavaldust tagasi võtta.

Panditud nõude rahuldamine

Pandipidaja nõue on rahuldatud, kui panditud asi on müüdud. Pandipidaja peab pantijale asja müügist ette teatama üks kuu. Panditud asja peab müüma avalikul enampakkumisel. Selle eesmärk on kaitsta pantijat, et tema müüki pandud panditud õiguse eest makstakse õiglast hinda. Avaliku enampakkumise aeg ja koht tuleb teatavaks teha pantijale ja vajadusel ka kolmandale isikule, kellel on panditud asjaga õiguslik suhe. Pantija ja pandipidaja võivad enampakkumisest osa võtta. Kui asi müüakse pandipidajale, tasaarvestatakse tema nõue müügihinnaga.

Pantija kohustus on täidetud asja müügist saadud summa ulatuses, millest on maha arvestatud tehtud müügikulud. Müügikulude tasumisest ja pandipidaja nõude rahuldamisest üle jääv raha tagastatakse pantijale.

Õiguste pantimise kestus

Õiguste pantimisele kohaldatakse käsipandi sätteid. Käsipant tekib asja üleandmisega pantijalt pandipidajale, kui pandi seadmises on kokku lepitud. Kui asi on juba pandipidaja valduses, tekib pant pandilepingu sõlmimisega. Käsipant saab lõppeda eri juhtudel:

1. nõue lõppeb;
2. vallasasi hävib;
3. pandipidaja ja pantija on üks ja sama isik, välja arvatud juhul, kui omanikul on õigustatud huvi pandiõiguse edasikestmise suhtes;
4. panditud asi on pandipidaja valdusest välja läinud ja ta ei saa asja tagasi nõuda;
5. pandipidaja tagastab pantijale panditud asja või teatab talle pandist loobumisest;
6. kolmas isik tagastab panditud asja pantijale.