Õiglase kaubanduse märgis

Allikas: Vikipeedia
Õiglase kaubanduse logo

Õiglane kaubandus on rahvusvaheline kaubanduslik kokkulepe ning sertifitseerimissüsteem, mis seisab arengumaade väiketootjate huvide eest.[1] Õiglase kaubanduse ehk Fairtrade märk tootel tagab paremad majanduslikud ja sotsiaalsed tingimused Aafrika, Aasia ning Kesk- ja Lõuna-Ameerika talunikele ja töölistele. Esimese Balti riigina võttis Eesti Fairtrade märgi kasutusele 2007. aastal.

Märgised[muuda | muuda lähteteksti]

Fair Trade algas 1960. aastatel Euroopas kodanikuliikumisena. Nüüdseks on see kujunenud laialdaselt tuntud rahvusvaheliseks kokkuleppeks. Enne märgise kasutuselevõttu kandsid õiglase kaubanduse tarneahelate eest hoolt sellele täielikult pühendunud organisatsioonid. Laienemiseks ning nende tavaettevõtete kaudu peavooluturule sisenemiseks tekkis vajadus standardite järele ning selle järele, et kauplejate ja tootjate tootmistingimusi puudutavate väidete tõepärasust sõltumatult tõestada.

1988. Aastal võttis Hollandis tegutsev arengule pühendunud heategevusorganisatsioon Solidaridad algselt kohvi jaoks kasutusele Max Havelaari märgistus- ja sertifitseerimissüsteemi.[2] Sellele järgnesid sarnased algatused teistes Euroopa riikides ja Põhja-Ameerikas. 1990ndate lõpus moodustasid varem iseseisvad olnud, standardeid paika pannud ja sertifitseerimisega tegelenud organisatsioonid Rahvusvahelise Õiglase Kaubanduse Märgistamise Organisatsiooni (ingl Fairtrade Labelling Organizations International, FLO) ning kasutusele võeti ühine Fairtrade’i märgis.[3] 2012. aastal muutis FLO oma nime ja sellest sai Fairtrade International (FI). Üldised Fairtrade’i standardid ja konkreetsete toodete standardid paneb paika FI, samas kui Fairtrade’i sertifitseerimissüsteemi juhib FLOCERT Ltd. (FI-le kuuluv ettevõte) koostöös audiitorite ja inspektoritega üle kogu maailma. Fairtrade’i standardid on mõeldud selleks, et tegeleda kaubandussuhetes valitseva võimualase tasakaalutusega, ebastabiilsete turgudega ja ebaõiglase tavapärase kaubandusega. Seega kehtivad Fairtrade’i standardid tootjatele ja nende kaubanduspartneritele.

Fairtrade’i märgis tagab, et:[muuda | muuda lähteteksti]

Õiglase kaubanduse märgiga banaanid
  • Arengumaade väiketalunikud saavad oma toote eest miinimumhinda, mis katab kulud ja võimaldab kestvat arengut.
  • Istanduste ja tootmisühistute töölised saavad inimväärset palka ja töötavad inimlikes tingimustes.
  • Tootmisprotsessis on keelatud kasutada orja- ja lapstööjõudu.
  • Õiglase kaubanduse hinnalisa või lisatulu kasutatakse kogukonna sotsiaalseks arenguks.
  • Tootmisel lähtutakse keskkonnasäästlikest põhimõtetest.

Fairtrade arvudes[muuda | muuda lähteteksti]

  • Maailmas on saadaval on enam kui 30000 Fairtrade’i mägisega toodet;
  • Fairtrade’i toodete käive on tänu teadlikele tarbijatele on jõudnud 5,9 miljardi euroni;
  • Fairtrade’i süsteemist saavad otsest kasu 1,5 miljonit ja koos perede ja kogukondadega ligi 6 miljonit talunikku, töölist ja väiketootjat;
  • Fairtrade’i märgisega tooted on saadaval enam kui 125 riigis, sh Eestis.

UTZ Certified[muuda | muuda lähteteksti]

UTZ Certified logo

Eestis on saada ka UTZ Certified märgisega tooteid.[4] See ei kuulu õiglase kaubanduse märgiste alla vaid on maaelu parandamiseks loodud sertifitseerimissüsteem, mis keskendub põllumeeste harimise kaudu tootlikkuse suurendamisele ja toodangu kvaliteedi parandamisele. Tulemuseks on talunike suurem sissetulek ja kogukondade jätkusuutlikkus. UTZ Certified tooted on kakao, kohv, tee ja pähklid. UTZ Certified nõrkusteks on miinimumhinna puudumine.

Rainforest Alliance[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis on saada Rainforest Alliance märgisega tooteid. Rainforest Alliance ei ole õiglase kaubanduse märgis. Rainforest Alliance keskpunktis on loodusliku liigirikkuse säilitamine ja kestliku põllumajanduse korraldamine, mis tagaks arengumaade põllupidajatele eluks vajalike vahendite olemasolu ja parema elujärje.[5]

  1. "Õiglane kaubandus".
  2. "Sertifitseerimine".
  3. "Õiglase kaubanduse märgis".
  4. "UTZ Certified".
  5. "Rainforest Alliance".