Émile Cartailhac

Émile Cartailhac
Sünniaeg	15. veebruar 1845
Surmaaeg	26. november 1921 (76-aastaselt) Genf

Édouard-Philippe-Émile Cartailhac (15. veebruar 1845 Marseille – 25. november 1921 Genf) oli prantsuse arheoloog.

Émile Cartailhac oli pärit vanast Aveyroni alamaadlisuguvõsast ja tema isa oli Lyonis tolliametnik.

Émile Cartailhac lõpetas Lyonis keskkooli. Seejärel õppis ta Toulouse'i ülikoolis õigusteadust ning 1868. aastal sai temast advokaat. Ta oli oma kutsealast vähe huvitatud ja suurelt jaolt oma onu Armand de Quatrefages de Bréau, tolleaegse Toulouse'i ülikooli zooloogia õppejõu ja hilisema Loodusloomuuseumi professori mõjutusel tekkis Émile'il kirg loodusloo vastu.

1864. aastal korrastas Cartailhac koos Eugène Trutat'ga Édouard Filholi rajatud Toulouse'i Loodusloomuuseumi inimese paleontoloogia kogusid. Pariisi maailmanäituse ajal 1867 võttis ta Gabriel de Mortillat' ja Édouard Lartet' kõrval osa antropoloogiagalerii rajamisest. 1884. aastast korraldas ta Saint-Raymondi muuseumi ekspositsiooni Saint-Serninis. 1887 oli ta Toulouse'i põhikorraldaja. Viimaste asutuste ekspositsioon pärines suurelt jaolt Cartailhaci väljakaevamisest.

Cartailhac oli 1867. aastast Kesk-Prantsusmaa Arheoloogiaseltsi liige ning 1914–1921 seltsi president.

1899. aastast oli ta võistluse "Jeux Floraux" korraldajate seas.

1910. aastal pidas loenguid Toulouse'i ülikoolis.

Tunnustus

• 1887 Auleegioni kavaler
• 1899 Toulouse'i Teaduste, Raidkirjade ja Kirjanduse Akadeemia liige
• 1912 Oxfordi ülikooli audoktor
• 1912 Auleegioni ohvitser

Välislingid

• Fotod, bibliograafia