Kodukorrad: erinevus redaktsioonide vahel
Jyrioo1343 (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
Jyrioo1343 (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
== Kodukorrad Uues Testamendis == |
== Kodukorrad Uues Testamendis == |
||
Kodukorrad esitavad [[Uus Testament|UT]] kirjad loendeid, kus kõnetatakse üksteise järel kõiki koguduse seisusi: nais/ mehi, lapsi/ isasid, orje/ |
Kodukorrad esitavad [[Uus Testament|UT]] kirjad loendeid, kus kõnetatakse üksteise järel kõiki koguduse seisusi: nais/ mehi, lapsi/ isasid, orje/ isandaid. Igale seisusele öeldakse, mis tal oma olukorras teha tuleb: KI 3,18- 4,1; Ef 5,22-6,9; 1 Tm 2,8-15; Tt 2,1-10; 1 Pt 2,13-3,12; [[Hellenistlik juutlus|Hellenistlik]] populaarfilosoofia esitas inimestele õpetusi mitmesugusteks elujuhtumiteks, millega kaisid kaasas kohustused iga juhu jaoks. Sellist õpetust jagati ka [[Hellenistlik juutlus|hellenistlikus juutluses]] sel kombel, et moraalset hoiakut kirjeldati kasukohase elu terminites. Kristlikud kogudused võtsid selle põhimõtte omaks, esitades oma manitsusi juhistena, mis on kehtivad en kyrio. Sel teel oli ühtaegu saavutatud kriitiline möödupuu, mille jargi saadi otsustada, milliseid pärimusi vastu võtta või kuidas neid teisendada tuleb. Pareneetiliste (st. manitsuslike) pärimuste kasutamisega saadi näitlikustada, kuidas näeb argielus välja kuulekus Jumalale. <ref>{{Raamatuviide|autor=Lohse, E.|pealkiri=Uue Testamendi tekkelugu|aasta=1994|koht=Tartu|kirjastus=Tartu: Eesti Üliõpilaste Seltsi Kirjastus.|lehekülg=31-32}}</ref> |
||
Kodukorra tekstides on kirjeldatud läbi isiklikke suhestumiste kristlaste kohustused ja ülesanded koos meelelaadi ja õiglusega ning aitab mõista varakristliku eetikat ja selle funktsioone.<ref>{{Raamatuviide|autor=Freedman, D. N.|pealkiri=The Anchor Bible Dictionary (Volume 3. H-J)|aasta=1992|koht=New York|kirjastus=Doubleday|lehekülg=318}}</ref> |
Kodukorra tekstides on kirjeldatud läbi isiklikke suhestumiste kristlaste kohustused ja ülesanded koos meelelaadi ja õiglusega ning aitab mõista varakristliku eetikat ja selle funktsioone.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Freedman, D. N.|pealkiri=The Anchor Bible Dictionary (Vols. Volume 3. H-J)|aasta=1992|koht=New York|kirjastus=Doubleday|lehekülg=318-320}}</ref> |
||
=== Mõiste === |
=== Mõiste === |
||
Mõiste kodukorrad ( saksa k. Haustafel) võttis kasutusele esimesena [[Martin Luther]] (Gombis, 2005) ja neid on kirjeldatud tema [[Martin Lutheri väike katekismus|väikeses katekismuses]].<ref>Gombis, T (2005). ''A radically new humanity: The function of the haustafel in Ephesians.'' Retrieved oktoober 2020, from Journal of the Evangelical Theological Society; ww.etsjets.org: <nowiki>https://www.etsjets.org/files/JETS-PDFs/48/48-2/48-2-pp317-330_JETS.pdf</nowiki></ref> |
Mõiste kodukorrad ( saksa k. Haustafel) võttis kasutusele esimesena [[Martin Luther]] (Gombis, 2005) ja neid on kirjeldatud tema [[Martin Lutheri väike katekismus|väikeses katekismuses]].<ref>Gombis, T (2005). ''A radically new humanity: The function of the haustafel in Ephesians.'' Retrieved oktoober 2020, from Journal of the Evangelical Theological Society; ww.etsjets.org: <nowiki>https://www.etsjets.org/files/JETS-PDFs/48/48-2/48-2-pp317-330_JETS.pdf</nowiki></ref> |
||
Tänu M. Lutheri saksakeelsele Piibli tõlkele on ka |
Tänu M. Lutheri saksakeelsele Piibli tõlkele on ka inglis keelne teoloogia võtnud üle termini [[:en:New_Testament_household_code|household code]].<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Kutsko, J, F|pealkiri=The new Interpreter's Dictionary of the Bible. (Vols. Volume 2. D-H).|aasta=2007|koht=Nashville, USA|kirjastus=Abingdon Press|lehekülg=905-906}}</ref> |
||
Vorm |
|||
=== Päritolu === |
=== Päritolu === |
||
Eelmise sajandi alguses olid teoloogid meelestatud, et kodukorrad on kergelt |
Eelmise sajandi alguses olid teoloogid meelestatud, et kodukorrad on kergelt kristinaiseeritud [[Stoitsism|stoikude]] ideed ning need peegeldavad hellenistlike juutide moraali. 1970 a. on leitud kodukordade seos [[Aristoteles|Aristotelese]] omistatud [[Aristotelese eetika|eetika]] õpetusele. <ref name=":0" /> . |
||
[[Uus Testament|UT]] kodukorrad ei ole tuletatud [[Vana Testament|VT]]<nowiki/>st ning on Pauluse õpetuslik kirjeldus uuest elust kristluses ning annab edasi pinget ühiskondliku kokkulepe rakendumisest |
[[Uus Testament|UT]] kodukorrad ei ole tuletatud [[Vana Testament|VT]]<nowiki/>st ning on Pauluse õpetuslik kirjeldus uuest elust kristluses ning annab edasi pinget ühiskondliku kokkulepe rakendumisest.<ref name=":1" /> |
||
=== Ajalooline tähendus === |
=== Ajalooline tähendus === |
||
Kodukorrad esindavad ca kolmanda põlvkonna kristlaste taganemist esimese põlvkonna tulisest eshataloogilisest arusaamast ning leppimisega, et maailm on mingi aeg püsiv.<ref name=":1" /> Oluline on paradigma muutus: „Tähtis ei ole Looja tulemine vaid Issanda istumine troonil“. <ref>Motyer, S. (2009, aprill). ''London School of Theology (<nowiki>http://www.lst.ac.uk/</nowiki>).'' Retrieved oktoober 2020, from The Relationship Between Paul’s Gospel of ‘All One in Christ Jesus’ (Gal. 3:28) and the ‘Household Codes’: <nowiki>http://biblicalstudies.gospelstudies.org.uk/pdf/vox/vol19/household-codes_motyer.pdf</nowiki></ref> |
|||
=== Kaasaegne tähendus === |
=== Kaasaegne tähendus === |
||
UT kodukorrad ei kirjelda sugusid ja soorolle. Kodukorrad kujutavad võimu ja järeleandmist valitsevale kultuurile |
UT kodukorrad ei kirjelda sugusid ja soorolle. Kodukorrad kujutavad võimu ja järeleandmist valitsevale kultuurile.<ref>Mowczko, M. (2019, veebruar 27). ''<nowiki>https://margmowczko.com</nowiki>.'' Retrieved oktoober 2020, from The household codes are about power , not gender : <nowiki>https://margmowczko.com/household-codes-power-not-gender/</nowiki></ref> On üldtunnustatud arvamus, et kodukorrad [[Uus Testament|UT]] s on peegeldavad sotsiaalset õpetust varakristluses hellenistlikus keskkonnas. Samuti näitab kodukorrad, et kirikut ei saa isoleerida üldisest kultuurist, kuhu ta püüab sulanduda. <ref>Hull, R. F. (2001). "The Family of Flesh and the Family of Faith: Reflections on the New Testament Household Codes,". ''Leaven, Vol. 9'' (Iss. 1 , Article 6.), 23-28.</ref> |
||
Kodukorrad kirjeldavad naiste, laste ja orjade subordinatsioonilist allumist abikaasale, isadele ja omanikele- sageli sama isik mitmes rollis. Ühes küljest on see piibellik tõlgendamine kui jumaliku juhise andmine patriarhaadil rolli kinnistamiseks ühiskonnas ja teisest küljest on leitud, et kodukorrad väljendavad kristluse alandavat ja repressiivset natuuri kuid kahtlemata on kodukorrad tõestuseks, et usuline elu peab olema kooskõlas reaalse eluga |
Kodukorrad kirjeldavad naiste, laste ja orjade subordinatsioonilist allumist abikaasale, isadele ja omanikele- sageli sama isik mitmes rollis. Ühes küljest on see piibellik tõlgendamine kui jumaliku juhise andmine patriarhaadil rolli kinnistamiseks ühiskonnas ja teisest küljest on leitud, et kodukorrad väljendavad kristluse alandavat ja repressiivset natuuri kuid kahtlemata on kodukorrad tõestuseks, et usuline elu peab olema kooskõlas reaalse eluga.<ref name=":1" /> |
||
=== Viited: === |
=== Viited: === |
||
Redaktsioon: 27. oktoober 2020, kell 10:10
Kodukorrad Uues Testamendis
Kodukorrad esitavad UT kirjad loendeid, kus kõnetatakse üksteise järel kõiki koguduse seisusi: nais/ mehi, lapsi/ isasid, orje/ isandaid. Igale seisusele öeldakse, mis tal oma olukorras teha tuleb: KI 3,18- 4,1; Ef 5,22-6,9; 1 Tm 2,8-15; Tt 2,1-10; 1 Pt 2,13-3,12; Hellenistlik populaarfilosoofia esitas inimestele õpetusi mitmesugusteks elujuhtumiteks, millega kaisid kaasas kohustused iga juhu jaoks. Sellist õpetust jagati ka hellenistlikus juutluses sel kombel, et moraalset hoiakut kirjeldati kasukohase elu terminites. Kristlikud kogudused võtsid selle põhimõtte omaks, esitades oma manitsusi juhistena, mis on kehtivad en kyrio. Sel teel oli ühtaegu saavutatud kriitiline möödupuu, mille jargi saadi otsustada, milliseid pärimusi vastu võtta või kuidas neid teisendada tuleb. Pareneetiliste (st. manitsuslike) pärimuste kasutamisega saadi näitlikustada, kuidas näeb argielus välja kuulekus Jumalale. [1]
Kodukorra tekstides on kirjeldatud läbi isiklikke suhestumiste kristlaste kohustused ja ülesanded koos meelelaadi ja õiglusega ning aitab mõista varakristliku eetikat ja selle funktsioone.[2]
Mõiste
Mõiste kodukorrad ( saksa k. Haustafel) võttis kasutusele esimesena Martin Luther (Gombis, 2005) ja neid on kirjeldatud tema väikeses katekismuses.[3]
Tänu M. Lutheri saksakeelsele Piibli tõlkele on ka inglis keelne teoloogia võtnud üle termini household code.[4]
Päritolu
Eelmise sajandi alguses olid teoloogid meelestatud, et kodukorrad on kergelt kristinaiseeritud stoikude ideed ning need peegeldavad hellenistlike juutide moraali. 1970 a. on leitud kodukordade seos Aristotelese omistatud eetika õpetusele. [2] .
UT kodukorrad ei ole tuletatud VTst ning on Pauluse õpetuslik kirjeldus uuest elust kristluses ning annab edasi pinget ühiskondliku kokkulepe rakendumisest.[4]
Ajalooline tähendus
Kodukorrad esindavad ca kolmanda põlvkonna kristlaste taganemist esimese põlvkonna tulisest eshataloogilisest arusaamast ning leppimisega, et maailm on mingi aeg püsiv.[4] Oluline on paradigma muutus: „Tähtis ei ole Looja tulemine vaid Issanda istumine troonil“. [5]
Kaasaegne tähendus
UT kodukorrad ei kirjelda sugusid ja soorolle. Kodukorrad kujutavad võimu ja järeleandmist valitsevale kultuurile.[6] On üldtunnustatud arvamus, et kodukorrad UT s on peegeldavad sotsiaalset õpetust varakristluses hellenistlikus keskkonnas. Samuti näitab kodukorrad, et kirikut ei saa isoleerida üldisest kultuurist, kuhu ta püüab sulanduda. [7]
Kodukorrad kirjeldavad naiste, laste ja orjade subordinatsioonilist allumist abikaasale, isadele ja omanikele- sageli sama isik mitmes rollis. Ühes küljest on see piibellik tõlgendamine kui jumaliku juhise andmine patriarhaadil rolli kinnistamiseks ühiskonnas ja teisest küljest on leitud, et kodukorrad väljendavad kristluse alandavat ja repressiivset natuuri kuid kahtlemata on kodukorrad tõestuseks, et usuline elu peab olema kooskõlas reaalse eluga.[4]
Viited:
- ↑ Lohse, E. (1994). Uue Testamendi tekkelugu. Tartu: Tartu: Eesti Üliõpilaste Seltsi Kirjastus. Lk 31-32.
- ↑ 2,0 2,1 Freedman, D. N. (1992). The Anchor Bible Dictionary (Vols. Volume 3. H-J). New York: Doubleday. Lk 318-320.
- ↑ Gombis, T (2005). A radically new humanity: The function of the haustafel in Ephesians. Retrieved oktoober 2020, from Journal of the Evangelical Theological Society; ww.etsjets.org: https://www.etsjets.org/files/JETS-PDFs/48/48-2/48-2-pp317-330_JETS.pdf
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 Kutsko, J, F (2007). The new Interpreter's Dictionary of the Bible. (Vols. Volume 2. D-H). Nashville, USA: Abingdon Press. Lk 905-906.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Motyer, S. (2009, aprill). London School of Theology (http://www.lst.ac.uk/). Retrieved oktoober 2020, from The Relationship Between Paul’s Gospel of ‘All One in Christ Jesus’ (Gal. 3:28) and the ‘Household Codes’: http://biblicalstudies.gospelstudies.org.uk/pdf/vox/vol19/household-codes_motyer.pdf
- ↑ Mowczko, M. (2019, veebruar 27). https://margmowczko.com. Retrieved oktoober 2020, from The household codes are about power , not gender : https://margmowczko.com/household-codes-power-not-gender/
- ↑ Hull, R. F. (2001). "The Family of Flesh and the Family of Faith: Reflections on the New Testament Household Codes,". Leaven, Vol. 9 (Iss. 1 , Article 6.), 23-28.