Internetifoorum: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Internetifoorum''' on veebipõhine arutelu sait, kus inimesed saavad pidada vestlusi postituste abil. Nad erinevad jututubadest selle poolest, et postitused on sageli pikemad kui üks lause ning need arhiveeritakse vähemalt ajutiselt. Olenevalt foorumist võib postitamiseks vaja minna ka mõne moderaatori heakskiitu, enne, kui postitust näevad teised kasutajad. |
'''Internetifoorum''' on veebipõhine arutelu sait, kus inimesed saavad pidada vestlusi postituste abil. Nad erinevad jututubadest selle poolest, et postitused on sageli pikemad kui üks lause ning need arhiveeritakse vähemalt ajutiselt.<ref>{{netiviide | URL =http://www.vbulletin.com/forum/help?faq=vb3_board_usage#faq_vb3_forums_threads_posts | Pealkiri =vBulletin | Autor = | Kasutatud =03.01.2016 }}</ref> Olenevalt foorumist võib postitamiseks vaja minna ka mõne moderaatori heakskiitu, enne, kui postitust näevad teised kasutajad. |
||
Foorumitega käivad kaasas ka spetsiifilised slängisõnad. Näiteks öeldakse ühe vestluse kohta thread või topic (eesti keeles teema) |
Foorumitega käivad kaasas ka spetsiifilised slängisõnad. Näiteks öeldakse ühe vestluse kohta thread või topic (eesti keeles teema) |
||
| 8. rida: | 8. rida: | ||
Kaasaegsed foorumid on pärinenud teadetetahvlitelt ning niiöelda arvutite konverentsisüsteemidelt. Tehnoloogilisest vaatepunktist on foorumite näol tegemist veebipõhiste rakendustega, mis manageerivad |
Kaasaegsed foorumid on pärinenud teadetetahvlitelt ning niiöelda arvutite konverentsisüsteemidelt. Tehnoloogilisest vaatepunktist on foorumite näol tegemist veebipõhiste rakendustega, mis manageerivad |
||
kasutajate poolt loodud sisu. Varajasemaid foorumeid võib kirjeldada, kui veebipõhiseid versioone e-kirja listidest või uudisgruppidest, mis lubavad kasutajatel teha postitusi või kommenteerida teiste postitusi. Hiljem arenesid foorumid, mis keskendusid ühele kindlale teemale. |
kasutajate poolt loodud sisu. Varajasemaid foorumeid võib kirjeldada, kui veebipõhiseid versioone e-kirja listidest või uudisgruppidest, mis lubavad kasutajatel teha postitusi või kommenteerida teiste postitusi.<ref>{{netiviide | URL =http://www.videojug.com/interview/internet-communities-and-forums-2#what-is-an-internet-forum | Pealkiri =Mis on internetifoorum? | Autor = | Kasutatud =03.01.2016 }}</ref> Hiljem arenesid foorumid, mis keskendusid ühele kindlale teemale. |
||
Ühed kõige varasemad foorumid olid niiöelda planeet-foorum süsteemis. Need loodi seitsmekümnendate alguses ning nendeks olid EIES süsteem ning KOM süsteem. |
Ühed kõige varasemad foorumid olid niiöelda planeet-foorum süsteemis. Need loodi seitsmekümnendate alguses ning nendeks olid EIES süsteem ning KOM süsteem. |
||
Üks esimesi foorumeid, mis on ka praegu aktiivne, on Delphi Foorum. See foorum, millel on neli miljonit kasutajat, pärineb aastast {{ |
Üks esimesi foorumeid, mis on ka praegu aktiivne, on Delphi Foorum. See foorum, millel on neli miljonit kasutajat, pärineb aastast <ref>{{netiviide | URL = https://www.delphiforums.com/news/news_20130201.ptt| Pealkiri =Delphiforums | Autor = | Kasutatud =08.01.2016 }}</ref> |
||
Mitmeid foorumite tarkvarapakette leidub avalikult internetis ning neid on kirjutatud mitmes erinevas programmeerimiskeeles. Mõned populaarsemad keeled on näiteks PHP, Perl, Java ning ASP. Konfiguratsioone ning postitusi on võimalik hoiustada tekstifailides või andmebaasides. Iga tarkvarapakett sisaldab erinevaid omadusi, alustades kõige elementaarsemast, mis lubavad ainult tekstipõhiseid postitusi, kuni arenenumate pakettideni, mis pakuvad näiteks multimeedia tuge. Paljusid pakette saab lihtsasti integreerida juba olemasolevasse süsteemi. |
Mitmeid foorumite tarkvarapakette leidub avalikult internetis ning neid on kirjutatud mitmes erinevas programmeerimiskeeles. Mõned populaarsemad keeled on näiteks PHP, Perl, Java ning ASP. Konfiguratsioone ning postitusi on võimalik hoiustada tekstifailides või andmebaasides. Iga tarkvarapakett sisaldab erinevaid omadusi, alustades kõige elementaarsemast, mis lubavad ainult tekstipõhiseid postitusi, kuni arenenumate pakettideni, mis pakuvad näiteks multimeedia tuge. Paljusid pakette saab lihtsasti integreerida juba olemasolevasse süsteemi. |
||
| 18. rida: | 18. rida: | ||
==Struktuur== |
==Struktuur== |
||
Foorumit on võimalik jagada erinevatesse kategooriatesse vastavalt teemadele. Nende kategooriate alla kuuluvad alamfoorumid ning alamfoorumitel võivad omakorda olla veel oma alamfoorumid. Teemad (ing. k. topic, thread) kuuluvad alamfoorumite kõige madalama taseme alla. Need on kohad, kus kasutajad saavad teha oma postitusi. |
Foorumit on võimalik jagada erinevatesse kategooriatesse vastavalt teemadele. Nende kategooriate alla kuuluvad alamfoorumid ning alamfoorumitel võivad omakorda olla veel oma alamfoorumid. Teemad (ing. k. topic, thread) kuuluvad alamfoorumite kõige madalama taseme alla.<ref>{{netiviide | URL =http://www.bulletinboards.com/ThreadHelp.cfm | Pealkiri =Teemad | Autor = | Kasutatud =03.01.2016 }}</ref> Need on kohad, kus kasutajad saavad teha oma postitusi. |
||
===Kasutajagrupid=== |
===Kasutajagrupid=== |
||
| 32. rida: | 32. rida: | ||
====Administraator==== |
====Administraator==== |
||
Administraatorid (lühidalt adminid) tegelevad saidi tehnilise poolega. Nende tööülesannete hulka kuuluvad näiteks kasutajate edendamine moderaatoriks või nende taandamine sellelt positsioonilt. Lisaks peavad administraatorid haldama reegleid, looma sektsioone ning täitma andmebaasiga seonduvaid ülesandeid. Administraatoritel on lisaks sellele ka samad õigused, mis moderaatoritel. Neil on ka õigus teha ülefoorumilisi teadaandeid või muuta foorumi väljanägemist. |
Administraatorid (lühidalt adminid) tegelevad saidi tehnilise poolega. Nende tööülesannete hulka kuuluvad näiteks kasutajate edendamine moderaatoriks või nende taandamine sellelt positsioonilt. Lisaks peavad administraatorid haldama reegleid, looma sektsioone ning täitma andmebaasiga seonduvaid ülesandeid. Administraatoritel on lisaks sellele ka samad õigused, mis moderaatoritel. Neil on ka õigus teha ülefoorumilisi teadaandeid või muuta foorumi väljanägemist.<ref>{{netiviide | URL =http://www.vbulletin.com/docs/html/vb2_manual_cp_usergroups | Pealkiri =Kasutajagrupid | Autor =vBulletin | Kasutatud =03.01.2016 }}</ref> |
||
===Postitus=== |
===Postitus=== |
||
Postitused on kasutajate poolt loodud sõnumid, mis näitavad ka kelle poolt ning kuna vastav postitus tehtud on. Kasutajatel on tavaliselt võimalus oma postitusi muuta ning kustutada. Postitused tehakse teemadesse, kus nad kuvatakse üksteise järel plokkidena. Esimene postitus alustab teemat. Postitused, mis järgnevad esimesele, tehakse eesmärgiga jätkata diskussiooni või vastata teistele vastustele. |
Postitused on kasutajate poolt loodud sõnumid, mis näitavad ka kelle poolt ning kuna vastav postitus tehtud on. Kasutajatel on tavaliselt võimalus oma postitusi muuta ning kustutada. Postitused tehakse teemadesse, kus nad kuvatakse üksteise järel plokkidena. Esimene postitus alustab teemat. Postitused, mis järgnevad esimesele, tehakse eesmärgiga jätkata diskussiooni või vastata teistele vastustele. |
||
Klassikaliselt kuvatakse kasutaja informatsioon postitusest vasakul pool asuvas veerus, millele on ette antud kindlad mõõtmed. Postitustel on tavaliselt piirangud, mida mõõdetakse tähemärkides. Sageli peab postitamiseks olema sõnumi sisu vähemalt kümme tähemärki pikk. Alati on olemas ka postituse pikkusel ülemine piir, kuid selleni tavaliselt ei küündita. Valdavalt on see piir seatud kas 10000, 20000, 30000 või 50000 tähemärgi peale. Foorumid peavad järge iga kasutaja poolt tehtud postituste arvust. Postituste arv näitab, mitu postitust on vastav kasutaja selles foorumis teinud. Kasutajad, kes on teinud rohkem postitusi, on sageli teiste silmis lugupeetumad, kuid mitte alati. Mõned foorumid kasutajatele nende postituste arvu ei kuva, rõhudes seega postituste kvaliteedile. |
Klassikaliselt kuvatakse kasutaja informatsioon postitusest vasakul pool asuvas veerus, millele on ette antud kindlad mõõtmed. Postitustel on tavaliselt piirangud, mida mõõdetakse tähemärkides. Sageli peab postitamiseks olema sõnumi sisu vähemalt kümme tähemärki pikk. Alati on olemas ka postituse pikkusel ülemine piir, kuid selleni tavaliselt ei küündita. Valdavalt on see piir seatud kas 10000, 20000, 30000 või 50000 tähemärgi peale. Foorumid peavad järge iga kasutaja poolt tehtud postituste arvust. Postituste arv näitab, mitu postitust on vastav kasutaja selles foorumis teinud. Kasutajad, kes on teinud rohkem postitusi, on sageli teiste silmis lugupeetumad, kuid mitte alati.<ref>{{netiviide | URL =http://www.technofyed.com/showthread.php?tid=219 | Pealkiri =Postitused | Autor =RWenger | Kasutatud =03.01.2016 }}</ref> Mõned foorumid kasutajatele nende postituste arvu ei kuva, rõhudes seega postituste kvaliteedile. |
||
== Vaata ka == |
== Vaata ka == |
||
| 46. rida: | 46. rida: | ||
==Viited== |
==Viited== |
||
{{viited}} |
{{viited}} |
||
* <ref>{{netiviide | URL = https://en.wikipedia.org/wiki/Internet_forum| Pealkiri = Internetifoorum| Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 04-01-2016| Keel = }}</ref> |
|||
Redaktsioon: 11. jaanuar 2016, kell 17:12
Internetifoorum on veebipõhine arutelu sait, kus inimesed saavad pidada vestlusi postituste abil. Nad erinevad jututubadest selle poolest, et postitused on sageli pikemad kui üks lause ning need arhiveeritakse vähemalt ajutiselt.[1] Olenevalt foorumist võib postitamiseks vaja minna ka mõne moderaatori heakskiitu, enne, kui postitust näevad teised kasutajad.
Foorumitega käivad kaasas ka spetsiifilised slängisõnad. Näiteks öeldakse ühe vestluse kohta thread või topic (eesti keeles teema)
Olenevalt foorumi reeglitest, võivad kasutajad postitamiseks olla anonüümsed või on tarvis registreerida kasutaja. Enamikes foorumites ei ole vaja kasutajasse sisse logida, et näha teiste poolt tehtud postitusi.
Ajalugu
Kaasaegsed foorumid on pärinenud teadetetahvlitelt ning niiöelda arvutite konverentsisüsteemidelt. Tehnoloogilisest vaatepunktist on foorumite näol tegemist veebipõhiste rakendustega, mis manageerivad kasutajate poolt loodud sisu. Varajasemaid foorumeid võib kirjeldada, kui veebipõhiseid versioone e-kirja listidest või uudisgruppidest, mis lubavad kasutajatel teha postitusi või kommenteerida teiste postitusi.[2] Hiljem arenesid foorumid, mis keskendusid ühele kindlale teemale.
Ühed kõige varasemad foorumid olid niiöelda planeet-foorum süsteemis. Need loodi seitsmekümnendate alguses ning nendeks olid EIES süsteem ning KOM süsteem.
Üks esimesi foorumeid, mis on ka praegu aktiivne, on Delphi Foorum. See foorum, millel on neli miljonit kasutajat, pärineb aastast [3]
Mitmeid foorumite tarkvarapakette leidub avalikult internetis ning neid on kirjutatud mitmes erinevas programmeerimiskeeles. Mõned populaarsemad keeled on näiteks PHP, Perl, Java ning ASP. Konfiguratsioone ning postitusi on võimalik hoiustada tekstifailides või andmebaasides. Iga tarkvarapakett sisaldab erinevaid omadusi, alustades kõige elementaarsemast, mis lubavad ainult tekstipõhiseid postitusi, kuni arenenumate pakettideni, mis pakuvad näiteks multimeedia tuge. Paljusid pakette saab lihtsasti integreerida juba olemasolevasse süsteemi.
Struktuur
Foorumit on võimalik jagada erinevatesse kategooriatesse vastavalt teemadele. Nende kategooriate alla kuuluvad alamfoorumid ning alamfoorumitel võivad omakorda olla veel oma alamfoorumid. Teemad (ing. k. topic, thread) kuuluvad alamfoorumite kõige madalama taseme alla.[4] Need on kohad, kus kasutajad saavad teha oma postitusi.
Kasutajagrupid
Külalised ning sisselogitud kasutajad jagatakse tihti kasutajagruppidesse. Nende gruppide alusel jagatakse õigusi ning privileege. Näiteks tavakasutaja, kes soovib vaadata suletud teemat, näeb ilmselt teksti, mis ütleb, et tal ei ole õigust sellesse teemasse postitada, samas moderaatoril on see õigus olemas.
Registreerimata kasutajaid tuntakse, kui külalisi. Külalistel on tavaliselt ligipääs kõikidele funktsioonidele, mis ei mõjuta andmebaasi tööd ega saidi turvalisust.
Moderaator
Moderaatorid (lühidalt ainsuses mod) on kasutajad või töötajad, kellele on antud ligipääs kõikidele postitustele ning teemadele, eesmärgiga neid modereerida ning hoida foorum puhtana. Moderaatorid tegelevad ka kasutajate küsimuste ning muredega ning vastavad kaebustele. Tüüpilisemad õigused, mis kaasnevad moderaatoristaatusega on näiteks teemade ja postituste kustutamine, ühendamine, liigutamine, jagamine, lukustamine, ümbernimetamine, kasutajate kõrvaldamine ning taastamine. Põhiliselt on moderaatorid vastutavad selle eest, et foorum töötaks korralikult ning oleks kasutajatele meeldiv.
Administraator
Administraatorid (lühidalt adminid) tegelevad saidi tehnilise poolega. Nende tööülesannete hulka kuuluvad näiteks kasutajate edendamine moderaatoriks või nende taandamine sellelt positsioonilt. Lisaks peavad administraatorid haldama reegleid, looma sektsioone ning täitma andmebaasiga seonduvaid ülesandeid. Administraatoritel on lisaks sellele ka samad õigused, mis moderaatoritel. Neil on ka õigus teha ülefoorumilisi teadaandeid või muuta foorumi väljanägemist.[5]
Postitus
Postitused on kasutajate poolt loodud sõnumid, mis näitavad ka kelle poolt ning kuna vastav postitus tehtud on. Kasutajatel on tavaliselt võimalus oma postitusi muuta ning kustutada. Postitused tehakse teemadesse, kus nad kuvatakse üksteise järel plokkidena. Esimene postitus alustab teemat. Postitused, mis järgnevad esimesele, tehakse eesmärgiga jätkata diskussiooni või vastata teistele vastustele. Klassikaliselt kuvatakse kasutaja informatsioon postitusest vasakul pool asuvas veerus, millele on ette antud kindlad mõõtmed. Postitustel on tavaliselt piirangud, mida mõõdetakse tähemärkides. Sageli peab postitamiseks olema sõnumi sisu vähemalt kümme tähemärki pikk. Alati on olemas ka postituse pikkusel ülemine piir, kuid selleni tavaliselt ei küündita. Valdavalt on see piir seatud kas 10000, 20000, 30000 või 50000 tähemärgi peale. Foorumid peavad järge iga kasutaja poolt tehtud postituste arvust. Postituste arv näitab, mitu postitust on vastav kasutaja selles foorumis teinud. Kasutajad, kes on teinud rohkem postitusi, on sageli teiste silmis lugupeetumad, kuid mitte alati.[6] Mõned foorumid kasutajatele nende postituste arvu ei kuva, rõhudes seega postituste kvaliteedile.
Vaata ka
Viited
- ↑ "vBulletin". Vaadatud 03.01.2016.
- ↑ "Mis on internetifoorum?". Vaadatud 03.01.2016.
- ↑ "Delphiforums". Vaadatud 08.01.2016.
- ↑ "Teemad". Vaadatud 03.01.2016.
- ↑ vBulletin. "Kasutajagrupid". Vaadatud 03.01.2016.
- ↑ RWenger. "Postitused". Vaadatud 03.01.2016.