XMM-Newton

Allikas: Vikipeedia
XMM-Newton
XMM-Newton Mock-up in Darmstadt.jpg
XMM-Newtoni makett Darmstadtis ESOC-i juures
Organisatsioon Euroopa Kosmoseagentuur
Missioonitüüp Röntgenastronoomia
Stardi aeg 10. detsember 1999
Kanderakett Ariane 5G #504
Stardikompleks Guajaana kosmodroom
Missiooni kestvus Nominaalne: 2 aastat, tegelik 14 aastat 10 kuud ja 16 päeva
COSPAR ID 1999-066A
SATCAT 25989
Kodulehekülg http://sci.esa.int/xmm-newton/ http://xmm.esac.esa.int/
Mass 3 764 kg
Suurused Pikkus: 10,8 m, laius 16,16 m
Võimsus Võimsus 1 600 vatti
Orbiidi elemendid
Ekstsentrilisus 0,7830764
Inklinatsioon 65,66 kraadi
Apogee 112 960 km
Perigee 8 146 km
Tiirlemisperiood 2871,77 minutit


XMM-Newton (XMM tähendab X-ray Multi Mirror 'mitmikröntgenpeegel') on ESA kosmose-röntgenobservatoorium, Maa tehiskaaslane.

See saadeti 10. detsembril 1999 kanderaketi Ariane 5G V119 abil Guyana Kosmosekeskusest ekstsentrilisele elliptilisele Maa-lähedasele orbiidile. Praegusel korrigeeritud orbiidil on perigee Maast 15 415 km kaugusel ja apogee 105 665 km kaugusel. Observatooriumi on ette nähtud töös hoida 2014. aasta lõpuni.

Tehiskaaslase pikkus on 11 m ja mass 4 tonni. Tegu on ESA seni suurima teadussatelliidiga.

XMM-Newtoni ülesanne on otsida kosmosest röntgenkiirguse allikaid, sealhulgas supernoovade jäänuseid, neutrontähti, pulsareid ja kvasareid.

Observatooriumis on kolm paralleelset röntgenteleskoopi (Wolter). Nendega suudetakse avastada ka väga nõrka röntgenkiirgust. Seal on kolm korraga töötavat pooljuhtdetektorit, kaks spektromeetrit, millega saab registeerida kiirust energiavahemikus 0,35–2,5 keV, ning esimest korda ka optiline teleskoop.

Aastal 2007 avaldas ESA XMM-Newtoni andmete põhjal seni suurima kosmiliste röntgenkiirguse allikate kataloogi "2XMM", milles on loetletud 247 000 allikat ning mis katab 1% taevast.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]