Spektromeeter

Allikas: Vikipeedia

Spektromeeter on elektromagnetilise kiirguse intensiivsuse ja lainepikkuse vahelise sõltuvuse määramise riist.

Spektromeetriteks nimetatakse mitmesuguseid seadmeid, mis töötavad kiirguse etteantud lainepikkuse piirkonnas: raadiolained, mikrolained, infrapunakiirgus, valgus, ultraviolettkiirgus, röntgenkiirgus, gammakiirgus. Spektromeetris mõõdab igale lainepikkusele vastava kiirguse kas fotoelement, fotokordisti, termoelement vms. ja tulemuse – spektri fikseerib registreeriv seade.

Keemilises analüüsis kasutatava spektromeetri põhimõtteline skeem proovi füüsikalisest mõjutamisest kuni muutuste registreerimiseni: a) energia- (kiirgus-)allikas, b) proov küvetis, c) detektor, d) signaali protsessor, e) tulemuse registreerimine isekirjutaja või arvutiga

Analüütilises keemias kasutatavad spektromeetrid on seadmed ainete kvalitatiivseks või kvantitatiivseks määramiseks (tihti identifitseerimiseks) spektroskoopia meetoditega, s.t. uuritakse füüsikalise mõjuri (elektromagnetiline kiirgus, magnetväli) toimet aine aatomituumadele, elektronidele, aatomitele, molekulidele või kristallidele. Seejuures registreeritakse ainele iseloomulik spekter, tavaliselt kiirguse intensiivsuse sõltuvus sagedusest või lainepikkusest.

Nähtava valguse või lähi-ultraviolett või lähi-infrapuna kiirguse piirkonnas töötavat spektraalaparaati, mis on ette nähtud aine spektri mõõtmiseks absoluutühikutes (mitte suhtelistes), nimetatakse spektrofotomeetriks.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]