Volleemia

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Volleemia (perekond)

Volleemia
Wollemia nobilis.jpg
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Paljasseemnetaimed Pinophyta
Klass: Okaspuud Pinopsida
Selts: Okaspuulaadsed Pinales
Sugukond: Araukaarialised Araucariaceae
Perekond: Volleemia Wollemia
Liik: Volleemia
W.G.Jones et al.
Ladinakeelne nimetus
Wollemia nobilis

Volleemia (Wollemia nobilis) on igihaljaste okaspuude hulka kuuluv liik araukaarialiste sugukonnast, volleemia perekonna ainuliik.

Varem peeti volleemia perekonda juba umbes kaks miljonit aastat tagasi välja surnuks, kuni 1994. aastal leiti elavad puud Austraalias Uus-Lõuna-Walesis. Seni ainuke teadaolev kasvukoht ongi Wollemi rahvuspark umbes 150 km Sydneyst loodes. Volleemia on äärmiselt ohustatud liik; teada on alla saja looduslikult kasvava puu.

Puu kasvab 25–40 meetri kõrguseks. Koor on tumepruun ja muhklik. Puu annab palju juurevõsusid ning seetõttu kasvavad tüved tihti kobaras koos. Oksad enamasti ei hargne, vaid tipnevad käbiga. Kui oks kasvamise lõpetab või käbi küpseks saab, oks sureb, ja tüve uinunud pungast hakkab kasvama uus oks. Mõnikord moodustub oksast uus püstine tüvi.

Lapikud okkad on 3–8 cm pikkused ja 2–5 mm laiused ning kinnituvad spiraalselt. Emaskäbid on rohelised, 6–12 cm pikkused ja 5–10 cm läbimõõduga. Käbid küpsevad 18–20 kuud ning seejärel lagunevad ja vabastavad seemned. Isaskäbid on salekoonilised, 5–11 cm pikkused ja 1–2 cm läbimõõduga.

Pilte[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]