Vikipeedia arutelu:Haldusüksuste artiklite reeglid

Sõltuvate territooriumite tabel

Lisan tabeli, kus kirjas, kuhu ja mida võiks sõltuvate territooriumite (kolooniad, osariigid, liidumaad, oblastid jms.) tabelisse märkida, nii nagu seda mõelnud olen. - Urmas 17:14, 5 May 2004 (UTC)

ametlik nimi eesti keeles originaalkeel ametlik nimi originaalkeeles eelmise latinisatsioon (vajadusel) teine kohalik keel ametlik nimi teises kohalikus keeles eelmise latinisatsioon (vajadusel)

siia lipu pilt link lipu artiklile siia vapi pilt link vapi artiklile Pindala: number km² Rahvaarv: number Pealinn: linnanimi asendikaardi koht

see html, millega see tabel sul kirjutatud on, tundub mulle ülimalt vigane olevat. Eksimused standartiga:

• <table> elemendil pole sellist asja, nagu colspan, ainult <td>'l on
• kõik väärtused (asi=väärtus), mis ei koosne ainult numbritest, peavad olema jutumärkides (width="100%"). kuskil soovitati kõik jutumärkidesse panna
• element <hr> ei saa olla kuskil </td> ja </tr>'i vahel
• yks <td> algab ilma <tr>'ita, st väljaspool igasuguseid <tr></tr>'e

See on http://www.w3.org/TR/html401/ mida vikipeedia peaks järgima vist. Ja mu isiklik arvamus oleks, et need <hr>'d võiks ära jätta juhul, kui see tabel oleks värvitud.

Üldsegi võiks teha eraldi lehekülje selle jaoks, kuidas artikleid küljendama peaks, mille arutelus saaks selliseid asju arutada. - J 17:35, 5 May 2004 (UTC)

Hetkel tõesti ei mäleta, kas kasutasin peale FrontPage selle tabeli tekitamiseks ka veel midagi muud. Iseenesest on hea, kui mõnda asja ära jättes tabelikirje lühemaks-lihtsamaks saaks. Oluline on, et need parandused tabelit ennast pea peale ei pööraks ja õige info talle mõeldud kohta jääks. - Urmas 17:48, 5 May 2004 (UTC)

Parem, korralik, ja arvatavasti korrektne tabel nüüd - J 17:56, 5 May 2004 (UTC)

Ei ole hea. Ülemised kaks laiemat joont raamisid tabeli päist. Nüüd on ülemine neist kadunud. Ülejäänud kitsamad vahejooned eraldasid üksteisest eri laadi infot. Need vahejooned ei tohi olla sama laiad, kui tabelil tervikuna. Ka ei sobi pindala, rahvaarvu ja pealinna asetamine kahetulbalise tabeli vormi - tabeli kujundus kannatab. - Urmas 18:09, 5 May 2004 (UTC)

Pakun välja lehekülje Vikipeedia:Haldusüksuste artiklite reeglid, mille aruteluleheküljele võiksite selle arutelu üle viia. Andres 20:42, 5 May 2004 (UTC)

Valge taustaga ja kere piirjoonega tabel on parem, sest see loob selgema kontrasti artiklist. naine 20:50, 5 May 2004 (UTC)

Artiklitel ongi valge taust juba, kuid piirjoon võiks küll olla. Näiteks <table border="1">;parem variant oleks aga midagi sellist: <table style="border: 1px solid black;"> - J 05:10, 6 May 2004 (UTC)

Haldusüksuste tabeli eesmärgiks ei olnud absoluutselt mitte tabel kui selline, vaid põhimõte, et statistilised karakteristikud, mis iseloomustavad üht halduspiirkonda (pindala, rahvaarv, halduskeskus, ka ametlikud nimed), oleksid vajadusel kergesti leitavad (tekstist neid taga otsida on tüütum) ning tabel oli variant, mille abil neid ühte kohta kokku korjata sai, ilma, et nad vasakul jooksva tekstiosa lugemist seganud oleks (vasakule tekib niigi lugemist häiriv sisukorra tabel). - Urmas 05:33, 6 May 2004 (UTC)

Olen tabeli raamimise vastu - tabeli raam jookseb vastu artikli teksti tähemärke ja muudab artikli loetavust selgelt halvemuse suunas. Valge taustaga (st. taustata) piirideta tabel aga teenib just seda eesmärki, milleks ta mõeldud - statistika saagu omaette ja teksti mitte segama. - Urmas 05:33, 6 May 2004 (UTC)

Et Eesti maakondade info on hallil taustab, tuleneb sellest, et maakonnalippude ülaosa on valge. St. senikaua, kui leidub keegi, kes võtab vaevaks teha Eesti maakonnalippude piltidele raam (soovit. mitte must, vaid mõni hall toon), ei jää lippude kujutis valgel taustal selgelt eristuvama. - Urmas 05:33, 6 May 2004 (UTC)

Urmas, et tekst ei jookseks vastu tabelit aitab see, et tabel on suurema nähtamatu tabeli sees, miski cellpadding="4" vms on kah olemas sellejaoks naine 05:52, 6 May 2004 (UTC)

Kuid see teeks tabelikirje keerulisemaks? Kas ja miks peab küll tehniliselt tabelina vormistatud materjal välja nägema nagu klassikaline tabel - jooned servast servani, must raam ümber? Kas need jooned teevad artiklit visuaalselt paremini loetavaks, silmi vähem koormavamaks või ollakse harjunud, et kõik maailma tabelid saavad ühte ja ainult ühte moodi välja näha? Miks järgida stampe? See on asi, millest ma aru ei saa.

Tabelikirje sai, niipalju kui ma asjast aru sain, arvutikeeleliselt korda. Või ei? - Urmas 07:11, 6 May 2004 (UTC)

Lisasin tabelile left-margin määratluse mis hoiab (vähemalt uuematel, CSS mõistvatel, broweritel) teksti "eemal" tabelist. Samuti eemaldasin colspan -määratlused kuna tabelis on vaid üks lahter rea kohta, samuti panin jutumärgid center-i ümber vahejoonte koodis. --TarmoK 15:26, 30 Jan 2005 (UTC)

Kas reeglid ei võiks olla Vikiprojekt vms. naine 00:55, 31 Jan 2005 (UTC)

FYI: norrakate töö

Norrakad on inglise vikis samal teemal päris kaugele jõudnud: en:Wikipedia:WikiProject_Norway#Adminstrative_units

infobox malliga

Ettepanek kasutusele võtta haldusüksuste artiklites infoboxi jaoks mall(id). Urmasega on siin seda juba natuke arutatud ja siin on tulemus:

Kasutatada kahte malli, mis erinevad teineteisest vaid selle poolest et ühes on võmalik lisada kohalik nimi kuni kahes keeles ja teises kuni viies keeles. Esimesel puhul oleks malli nimi Mall:Provints ja tesel puhul Mall:Provints5. Tegin praegu valmis selle teise malli, kui see on ok, siis saab selle baasil teha ka selle esimese. Malli kasutamise kohta loe malli kasutamise "juhendit".

Samas ka nö. lisa ettepanek malli jaoks linnade artiklitele: Kasutaja:TarmoK/linn, näide (kõige parempoolsem variant). Mall on variatsioon eelnevast, eemaldatud on vaid keskuse rida ja lisatud koht koordinaatidele. --TarmoK 2. veebruar 2006, kell 08.00 (UTC)

---

Panen ette, et luua Ameerika osariikide nime redirectid kujul Texase osariik, Virginia osariik, jne. Ma ei ole kindel, kas see mõte on juba kusagil läbi arutatud, kuid lihtsustamise mõttes peaks see olema teostatav. Ei hakka enne midagi tegema, kui pole üldist aprobatsiooni selles idees --Dj Capricorn 17. veebruar 2006, kell 22.37 (UTC)

Kus artikkel on olemas lühema pealkirja all, seal peaksid kindlasti olema ümbersuunamised pikema nimekuju alt. Minu arvates ei nõua see mingit arutamist. Andres 17. veebruar 2006, kell 22.40 (UTC)

pealkiri ja sisu

siia oleks vaja ka kirjutada muid detaile seda tüüpi artiklitest kui vaid kuidas infotabelit luua ja täita. Peaks vist selle praeguse sisu omaette pealkirja alla panema --TarmoK 28. veebruar 2006, kell 14.23 (UTC)

Artikliosade järjekord

Teen ettepaneku kehtestada allolev järjekord eelistatud teemade järjekorrana asulaartiklite tarbeks.

Variant 1	Variant 2
Asend ja territoorium / Asend ja suurus
Nimi
Sümboolika / Sümbolid ja tähised
Loodus
Ajalugu	.
Haldus
Rahvastik
Majandus
Transport / Liiklus
Haridus
Kultuur	Tervishoid
.	Ajalugu
Sport	Kultuur
Tervishoid	Sport
Turism
Tuntud isikud
Sõpruslinnad
(Pildid)
Vaata ka
Viited
Kirjandus
Välislingid
Ivo (arutelu) 31. jaanuar 2014, kell 22:45 (EET)	Andres (arutelu) 31. jaanuar 2014, kell 23:19 (EET)

Pildid? Palun püüdke sellist halba praktikat nagu alaosa "Pildid" vähemasti reeglites vältida. Kui on selline alaosa, siis loogiliselt võiks terve artikli pealt pildid sinna koondada, aga seda ju ei tehta. Ja kuna pildid niikuinii Vikipeedias tekstiga rangelt seotud pole, siis võib väikseid galeriisid igale poole vahele panna ilma omaette alaosata, nii nagu üksikuid pilte sobib joondada vasakule ilma omaette alaosata. Üldse tuleks illustratsioone kasutada mõõdutundega, kooskõlas teksti mahuga ja suuri galeriisid võiks seetõttu pigem vältida.

Mis sellesse õnnetusse ajalukku puutub, siis ta võiks olla pigem tagapool, nagu EEs. Üldiselt pole järjekord minu meelest väga oluline, Vikipeedias on hulk põhimõttelisi ja silmatorkavamaid möödalaskmisi kui selline pisike järjekindlusetus. Peaasi, et artiklite reeglitega kooskõlla seadmise tähe all ei hakataks nüüd tekitama kõiki neid alaosasid ühelauseliste ja sisututena nagu paaris riigi artiklis on juhtunud. Ülesehitus, see, millised alaosad on ja milliseid pole, võiks sõltuda eeskätt parasjagu olemasolevast materjalist.

Need viimased kolm loendite alaosa võiks heas artiklis olla paigutatud kuskile asisemate alaosade juurde. Lihtsalt vaatamisväärsuste loetlemine on pigem reisijuhi ülesanne, mõninagid olulisemaid vaatamisväärsusi võiks nimetada pigem turismi all. Mõnd tuntud inimest võiks mainida näiteks pigem rahvastiku juures. Ja kui on alaosa juhtimise või valitsemise alaosa, siis sõprussidemete sõlmimist võiks mainida valitsuse tegemiste juures, või siis ka alaosa "Välissuhted" juures. 88.196.241.249 1. veebruar 2014, kell 00:08 (EET)

Pildid on eraldi alaosa, kui nad on vormistatud galeriina. Võib ju vaielda selle üle, kas galeriid on tarvis, aga kui ta on, siis võiks tal kindel koht olla. Tõsi küll, mõnikord on tehtud ka temaatilisi galeriisid artikli sees. Üldiselt oleks hea, kui pildid oleksid õige alaosa juures, aga paigutus oleneb teksti ja piltide sätitud suurusest, mistõttu seda on raske saavutada.

Reeglid on tulnud päevakorda seoses heade artiklite valimisega. Kui ei ole kindlat järjekorda, siis on raske aru saada ka sellest, kas kõik valdkonnad on kaetud. Ka lugejal oleks selgem lugeda, kui järjekord oleks ühtne. Võib ju olla suuremaid probleeme, aga pole ka mõtet aega kulutada sellele, et vaielda, milline probleem kõige suurem on.

Kui riigi artiklis on mõni alajaotus ühelauseline ja sisutu, siis on ju selge, et ta niisuguseks ei jää. Ja kui artikkel on pikk, on ka selle ühe lause leidmiseks sisukorda tarvis- Kui artikkel on lühike, siis pole esialgu alajaotusi tarvis tehagi, aga teemade järjekord võiks ikka paigas olla. Ja kui mõne teema kohta pole kirjutatud, siis muidugi ei pea vastavat alajaotust olema.

Minu meelest turism ja vaatamisväärsused on ise asjad. Vaatamisväärsusi ei pea lihtsalt loetlema. Linna puhul on omal kohal ka alajaotus, kus kirjeldatakse linna üldilmet ja arhitektuuri; ma pole kindel, kuhu see paigutada. Pole oluline, kas vaatamisväärsused on loendina või kuidagi teisiti, need peaksid minu meelest olema, sest need on oluline info, mida lugeja vajab. Haldusüksuse puhul tuleb muidugi vaatamisväärsustest rääkida eelkõige väiksemate üksuste või asulate artiklites. Jah, tuntud inimesed kuuluvad ka pigem asulate või valdade juurde. Minu meelest on mõtet neid lihtsalt loetleda, kui just neid ei saa mainida teistes alajaotustes. Sõpruslinnad võiksid sisu poolest olla küll halduse all. Andres (arutelu) 1. veebruar 2014, kell 00:43 (EET)

Pooldan umbes sellist järjekorda, nagu Andres kirja pani. Et tegijaid mitte ära kohutada, peaks vist tõesti eraldi rõhutama, et kõik alajaotused ei pea tingimata alati olemas olema. Ega pildigaleriisid artikli keskele eriti vist ei kiputagi panema. Aga kui on pika artikli keskel mõni asi, mida tingimata peab piltidega ilmestama, võib see galerii minu poolest ka seal olla. Lühema (nt linna) artikli puhul saaks osa asju ilmselt ka kuidagi teisiti grupeerida ja pealkirjastada; kui näiteks tahetakse öelda, et linnas on teater, staadion ja tuntud firma tehas, ei pea selleks ju kohe kolme alajaotust tegema. Tihti tekib probleem siis, kui ainult ühe teema kohta on eraldi alajaotus ja tahad mõnel teisel teemal mingi killukese juurde panna; siis on raske leida kohta ilma selle jaoks uut pealkirja leiutamata. Riigiartiklite killustatus, mille üle siin on nurisetud, on ka ju enamasti tingitud sellest, et alajaotuste olemasolu iseenesest eeldab juba seda, et kõik asjad tuleb millegi alla paigutada, seega ei jää muud üle kui iga teema eraldi pealkirjastada. --Epp 1. veebruar 2014, kell 06:36 (EET)

Sisuliselt oleks põhiküsimuseks, et kuhu paigutada ajalugu. Ülejäänu on juba rohkem maitse asi ja sõltub eelkõige sellest, mis infot artikkel sisaldab (siit ka natuke rohkem välja toodud teemasid Andrese nimekirjas). Kuigi "Liiklus" asemel eelistaksin ma "Transport" (artikkel Tartu on meil vist ainuke, mis sisaldab alateemat nimega 'Liiklus'). Selle "Juhtimise" all pidasin silmas siis nt linnapeade nimekirja. Aga muidu ei paista teemade järjekorras olulist erinevust.

Nagu ma olen juba eelnevalt välja toonud, siis ülejäänud teemad (kultuur, haridus, tervishoid jt) sisaldavad endas põhjaliku käsitluse korral ajaloolist sisu ning seega oleks igati loogiline, kui kasutaja oleks juba eelnevalt ajalooga tuttav (st ajaloo teema on artikli algusosas). Ivo (arutelu) 1. veebruar 2014, kell 19:37 (EET)

Alaosa "Pildid/galerii" on senises praktikas lihtsalt loogikavastane, sest pole arusaadav, miks osa pilte on väljaspool selleks ettenähtud alaosa või miks osa pilte on omaette alaosas. Kui galerii on temaatiline (nt kunstniku tööd), siis ehk veel. Ennemini olgu kõik pildid ühtviisi artikli struktuuriga lõdvalt seotud ning jutu vahel ja kõrval. Isegi kui on galerii, siis võib ta vabalt olla lihtsalt teksti all/kohal ilma omaette pealkirjata. Kui mõjuval põhjusel galeriisid kasutada, siis on hea pildimaterjali ühtlasemalt paigutada, mõistlik oleks näiteks teha mitmesse kohta väike galerii (2–4 pilti). Alaosast "Pildid" tuleks minu meelest ikkagi üheselt hoiduda.

Sisukorra liigendatus peaks olema optimaalne, nii et üldjoontes saaks aimata, millisest artikli osast mida otsida ja et ühtaegu oleks artikkel tervikuna ladusalt loetav. Jah, materjali saab erinevalt rühmitada sõltuvalt artikli seisust ja üldiselt peaks olema paremaid võimalusi kui üksiku infokillu jaoks omaette alaosa tegemine. Neist võimalustest olen varem kirjutanud näiteks siin.

Vaatamisväärsusi on lugejal vaja, aga nende põhjalikum käsitlemine mingi koha lõikes minu meelest siiski pole entsüklopeedia ülesanne. Selline esitus on sobilikum reisijuhis. 88.196.241.249 1. veebruar 2014, kell 20:16 (EET)

Tekitasin tabeli, et kaks järjekorda oleksid paremini võrreldavad.

Eelistaksin varianti, kus tervishoid oleks spordi ja mitte hariduse kõrval. Mõneti tegelevad mõlemad tervisega ning samuti jälgiks see paremini tähestikku. Samuti saaks siis lähestikku seada hariduse ja kultuuri.

Vaatamisväärsuseid saaks siduda alajaotusega turism (või kultuur) ning sellist eraldi teemat ma ei tekitaks.

Kas "Haldus" on eraldiseisvana vajalik – seda tuleks niigi selgitada ju sissejuhatuses ja kohe esimeses alateemas?

Meil on tegelikult üsna paljudes haldusüksuste artiklites galeriid ja minu arvates oleks hea üles seada juhis, kuhu sellised galeriid paigutada, kui neid tekitada. Pildid on oluline artikli koostisosa, aga teksti ei saa nendega üle kuhjata. Nõnda võib aga kergelt juhtuda, et osadel olulistel objektidel, mida artiklis mainitakse, ei ole ühtegi fotot kõrval. Alati võib artikli sisse väikeseid galeriisid tekitada, aga mida halba kujutaks endast üks väike piltide alajaotus artikli lõpuosas?

Ivo (arutelu) 1. veebruar 2014, kell 20:28 (EET)

Ma arvan ka, et põhiline küsimus on see, kuhu paigutada ajalugu. Teisi väikseid asju võib veel siia-sinna loksutada.

"Transport" on rohkem majandusharu, sellepärast ma eelistaksin liiklust. Selle alla võiks kuuluda ka teed. Kui ei, siis võiks üldpealkiri olla "Infrastruktuur" vms.

Näiteks linnapeade nimekiri peakski olema "Halduse" all.

Mulle jälle tundub, et millegi ajalugu on halb lugeda, kui ei tea, mis praegu on.

Minu meelest on artikkel Rwanda hästi liigendatud, põhjalik sisukord teeb info hästi leitamaks. Minu meelest ei tee lõikude kokkupanemine teksti sidusamaks, vaid just raskemini jälgitavaks ja raskemini haaratavamaks. Ka alapealkirjade ärajätmine ei tee minu meelest teksti sidusamaks. Selleks, et saaks erilaadseid asju kokku panna, ei ole minu meelest tarvis alapealkirju välja mõelda.

Nojah, vaatamisväärsuste osa niisugusena oleks küll dubleeriv, ja tähtsamaid vaatamisväärsusi võiks tõesti "Turismi" all mainida. Kultuuri all või eraldi võiks olla alajaotus arhitektuurist ja linnakeskkonnast. Seal siis saaks rääkida arhitektuurist, muuseumide all muuseumidest jne, loodusvaatamisväärsustest looduse all jne. Selles mõttes ei peaks vaatamisväärsustest eraldi rääkima. Turismi all võiks rääkida sellest, missugused on populaarsed vaatamisväärsused.

Tervishoid ja sport ei ole minu meelest nii lähedased asjad. Tippspordil pole tervishoiuga suurt midagi pistmist. Ja tähestiku järjekord on minu meelest teemade jaotamisel sobimatu.

Halduse all tuleks rääkida ka kohalikust poliitikast. Andres (arutelu) 1. veebruar 2014, kell 22:36 (EET)

Transpordi alla peaks rääkima eelkõige taristust – millised suuremad maanteed asulat läbivad, kuidas on lugu raudteega ning bussijaama, lennujaama, sadama vms. Transport ei ole ka ideaalne pealkiri, aga Liiklus on seda hullem.

Mitme Eesti asula juures saame rääkida üldse mingist tippspordist? Eelkõige oleks jutt ikka sellest, et milliseid spordiüritusi toimub, millised spordiklubid tegutsevad jne. St rõhk on rahvaspordil ja sportimisvõimalustel. Samuti seoksin mina haridust ja kultuuri ning tervishoiu sinna vahele toppimine ei laseks seda nõnda hästi teha. Seega eelistaksin järjekorda Haridus->Kultuur->Sport->Tervishoid.

Äkki peaks selle "juhtimise" asemel olema hoopis "poliitika"?

Seega oled nõus, et vaatamisväärsuste osa on eraldiseisvana ebavajalik ja võtab selle sealt variant II alt välja?

Kui ajalugu algab ikka päris algusest, siis kuidas on hetkeolukorra teadmine nõndavõrd oluline? Pigem on minu arvates häiriv, kui enne ajaloo alateemani jõudmist on mitmes teemas pikalt killukesi ajaloost, mida on raske konteksti panna, kuna puudub igasugune ülevaade üldisest ajaloost. Ivo (arutelu) 2. veebruar 2014, kell 13:31 (EET)

Minu arvates võiks ajalugu olla eespool. Minu jaoks on loogiline lugeda kõigepealt lühidalt, mis asjast me üldse räägime (kus asub, mis nimi, sissejuhatusest peaks saama juba ähmase ettekujutuse, mis seal praegu on, selline kokkuvõttev lõik võiks ju alguses olla) ja siis hakata ülevaate saamiseks kronoloogiliselt algusest (loodus, ajalugu, rahvastik) ja siis kirjeldada, mis olukord on praegu (majandus jne). Kui ma tahan terve artikli järjest läbi lugeda, siis ajalugu on tõesti enne vaja, et paremini mõista tänapäeva olukorda. Kui ma ei taha ajalugu lugeda, tahan ainult tänapäeva, siis saan ju sisukorras liikuda, kuhu tahan. Ajalugu on minu jaoks selline suur ja tähtis teema, kuskilt kultuuri ja tervishoiu vahelt teda otsida oleks imelik. Halduse/Juhtimise paneks mina üldse rahvastiku ja majanduse vahele.

Piltidega võiks olla näiteks nii, et kui pikemas artiklis on kõik teemad juba enam-vähem tekstiga kaetud, võiksid pildid olla teksti kõrval või väikeste galeriidena vastavates alajaotustes ja eraldi pildipeatükki ei peaks olema. Eraldi alajaotus võib olla vajalik siis, kui on olulisi pilte, mille juurde ei ole veel sobivat teksti. Adeliine 2. veebruar 2014, kell 14:07 (EET)

Kohendasin veel tabelit. Asendasin enda variandi "juhtimise" samuti "haldusega", võtsin Andrese variandist välja "vaatamisväärsused" ja lükkasin kokku lahtrid, mille sisu kattub.

Looduse all oleksid siis ka kliima, geoloogine ehitus jms. Halduse alla nt linnaosad, asumid, linnapead, poliitika vms.

Täpsustada võiks ka mõne alateema nimetusi. Ivo (arutelu) 2. veebruar 2014, kell 16:59 (EET)

Minu meelest oleks vähemalt haldusest ja rahvastikust loogilisem lugeda enne ajalugu. Peaks ehk näidete varal vaatama. Mulle tundub üldse asulate ja haldusüksuste puhul olukord erinev. Haldusüksuse puhul ongi ju ajaloost üldse raske rääkida; pigem olekski see haldusjaotusega seotud ajalugu. --Epp 2. veebruar 2014, kell 18:10 (EET)

Kui rahvastiku all tuuakse välja rahvaarvu muutumine läbi aja, siis selle mõistmisel oleks ajaloost üldiselt palju abi. Seega peaks minu arvates küll ajalugu kindlasti enne seda olema. Ivo (arutelu) 2. veebruar 2014, kell 18:24 (EET)

Kui räägitakse taristust, siis võiks pealkiri ollagi "Taristu". "Transport" on minu meelest pigem majandusharu.

Kui tippsporti ei ole, pole sellest tarvis ka rääkida. Tervisespordiklubidest pole võib-olla üldse tarvis rääkida. Vaatame konkreetsete näidete peal. Rahvasport ja üldse sport on küll vast samalaadne asi nagu tervishoid ja haridus. Ja kultuurimajad ka. Aga kunstilooming on minu meelest teist laadi asi ja sellest tuleks teises kontekstis rääkida. Sellepärast ma paigutaksingi selle ajaloo järele.

Haldusjaotus ja haldusajalugu ei käi minu meelest poliitika alla, aga kohalik poliitika käib halduse alla küll. Tõsi küll, haldusajaloo ma paigutaksin päris eraldi kuskile algusesse, sest ilma selleta on raske orienteeruda selles, millest jutt on, eriti ajaloolises kontekstis. Samas, ka see eeldab mingit arusaamist ajaloost, samuti nimi. Aga tervikuna on raske koostada niisugust esitust, et millegi järgneva teadmist kuskil tarvis pole. Võib-olla aga ei ole tarvis teada kogu ajalugu, vaid midagi konkreetset, millele saab siselingiga viidata.

Tõenäoliselt jah on vaatamisväärsuste osa ebavajalik, kui esitus on piisavalt põhjalik. Kui aga meil on ainult niisugune allikas, kus on vaatamisväärsused, ja muu materjal ei ole nii põhjalik, et seda seal võiks kasutada, võib see ikkagi eraldi olla. Siis see võiks minu meelest olla turismi järel.

Kui jutt on haldusüksuse ajaloost, siis on jutt selle praeguse territooriumi ajaloost.

Nojah, sissejuhatuses võiks mainida asju, mis on kohale iseloomulikud, mille järgi teda tuntakse.

Me võime Keila näitel (haldusüksus ja ühtlasi asula) järele proovida, milline esitus parem on. Andres (arutelu) 2. veebruar 2014, kell 22:53 (EET)

Ma eelistaks ka ajaloo sektsiooni eespool, Adeliine on sisuliselt ära põhjendanud juba asjad. Põhjalikematest kohaartiklitest on meil veel Podolsk, kus on veel omakorda mingi muu süsteem.--Kyng (arutelu) 3. veebruar 2014, kell 23:14 (EET)

Podolsk on tõlgitud, seetõttu oleks viisakas jätta seal venelaste süsteem. Aga Epp ütles täiesti õigesti, et erinevat tüüpi kohtade puhul on mõttekas erinev liigendus. Riigi puhul tahaks ajalugu näha eespool, kuna muid osi on selle alusel kergem mõista. Linna puhul tahaks nagu kõigepealt teada, mis seal praegu on ja näha ajaloo hilisemat varianti, seetõttu olen ise kasutanud sellist liigendust, kus ajalugu selle tagumise koha peal on. Melilac (arutelu) 2. märts 2014, kell 08:32 (EET)

Meil ei ole kohustust midagi sõna-sõnalt tõlkida. Vastupidi, me pealsime eri allikatest saadud materjali viima ühtse skeemi alla. Andres (arutelu) 2. märts 2014, kell 09:32 (EET)