Kasutaja:Bioneer1

Kasutaja keelteoskus
et-N See kasutaja valdab eesti keelt emakeelena. en-3 This user has advanced knowledge of English. ru-2 Этот участник владеет русским языком на среднем уровне. de-2 Dieser Benutzer beherrscht Deutsch auf fortgeschrittenem Niveau. fi-2 Tämä käyttäjä osaa suomea kohtalaisesti. fiu-vro-2 Taa pruukja mõist küländ häste Võro kiilt. fr-1 Cet utilisateur dispose de connaissances de base en français. la-1 Hic usor simplici Latinitate contribuere potest. grc-1 Ὅδε ὁ χρώμενος στοιχειώδη γνῶσιν τῆς ἀρχαίας ἑλληνικῆς ἔχει. sv-1 Den här användaren har grundläggande kunskaper i svenska. da-1 Denne bruger har grundlæggende kendskab til dansk. no-1 Denne brukeren kan litt norsk.
Kasutajad keelteoskuse järgi

See kasutaja pooldab rohelist mõtte- ja eluviisi.

See kasutaja hoolib keskkonnakaitsest.

Sellele kasutajale ei meeldi suitsetamine.

See kasutaja elab Tartus.

See kasutaja on Vikipeedia administraator.

39 000 See kasutaja on teinud eestikeelses Vikipeedias üle 39 000 redaktsiooni.

Ehkki Homo sapiens on küll Maal elanud üle 40 000 aasta, siis juba praegu on selge, et traditsioonilisel kujul kaua meie elu siin planeedil kesta ei saa. Ümmarguselt (aastast 2000) on järgnevad 50–100 aastat kõige kriitilisemad inimkonna ajaloos. Suure tõenäosusega on siis ka esimesed inimesed või vähemalt nende geenid Marsil. Siiski on looduse austamine (sh selle müstilisuse aktsepteerimine) ja eetilisus ka välisplaneedil probleem number 1, sest oma Maalgi ei suuda me ilmselt seda kvalitatiivset hüpet teha. See on optimistlik lähenemine. Pessimistliku kohaselt pole vahet mida me Maal ka teeks, kultuuri evolutsioneerumise objektiivse trendina lähenev lõplik allakäik viib meie liigi hävimisele. Ma tõesti loodan, et ma eksin, aga ka viljakad eksiarvamused on väärtuslikud

Mida tähendab "bioneer"? Nimetuse "bioneer" võttis kasutusele ökoaktivist ja filmitegija Kenny Ausubel. Bioneerid on inimesed, kes otsivad koos uusi innovaatilisi lahendusi eesseisvatele keskkonna- ja sotsiokultuurilistele probleemidele, mille juured asuvad meie väärtushinnangutes ja maailmavaates. Allikas: [1]/

Kuldmõtteid

Kui ei suudeta sisendada ja rakendada tõdemust "suurim võimalik heaolu, vähima võimaliku tarbimise kaudu" ja ebaõnnestumisel pärsitakse seetõttu nn Homo sapiens ethicus ('eetiline inimene') kujunemist, siis suure tõenäosusega on lähimas või kaugemas tulevikus oodata ühiskonna suitsiidi/kiiret degenereerumist. (J. Väli, koh. M. & Ko, K. Lasni alusel)

Kui mõistad kogu elusa väärtuslikkust, peatud üha vähem minevikul ning keskendud tuleviku kaitsele (Dian Fossey, 1985; mõni aeg enne mõrvamist salaküttide läbi).

Oleme elanud teadmises, et see, mis on hea meile, on hea kogu maailmale. Kuid me eksisime. Me peame muutma oma elu nõnda, et oleks võimalik elada vastupidises teadmises: see, mis on hea maailmale, on ka hea meile. Ning see eeldab pingutusi, et maailma tundma õppida ja saada teada, mis on talle hea. Me peame õppima tema protsessidele kaasa aitama ning leppima tema piiridega. Kuid mis veelgi tähtsam, me peame õppima tunnistama, et maailma loomine on müstiline; me ei suuda seda kunagi täielikult mõista. Me peame loobuma kõrkusest ja tundma aukartust. Peaksime taasavastama maailma loomise majesteetlikkuse ning pidama seda austusväärseks. Sest ainult alandlikkuse ja aukartusega maailma ees saab meie liik püsima jääda (Looduskapitalismi autorid).

vs

Tehnoloogia ja teaduse indutseeritud (kiirendatud) areng, mis lahendaks olemuselt tehnilised globaalprobleemid; singulaarsuse ("inimrobot") probleem koos põhjendatud (reasoned) demokraatlike diskussioonidega, millele järgnev on üldse kõige kriitilisem etapp inimühiskonna ajaloos.

(tõenäoliselt hävitab inimkeele kui abstraktsuse looja (areneb loogiline, abstraktsusest vaba keel(?), mis on Universumiga kooskõlas ja objektiivne), selle kandjast üleminekuinimene kuni postinimene (singulaarsus) ja seetõttu kiirendatud püüdlus vastutustundetu).

Globaalse ühiskonna kaitsmiseks siiski olulisim Homo sapiens ethicus'e esiletõus

Isiklikku

Sündinud 1986. aasta jaanuari alul; Vikipeedias alustasin tegutsemist 2005. aasta 1. jaanuarist.

Tegelen peaasjalikult futuroloogiliste (eriti jätkusuutliku arenguga seonduva) ja loodusteadustesse puutuvate teemadega, erihuvid on terminoloogia (eriti mõistesüsteemid (-väljad)). Olen tunnetuslik (?) visionäär.

Õpin Eesti Maaülikoolis; loodusteaduse bakalaureusekraad (B.Sc.).

Pean lugu eesti keelest ja selle unikaalsusest globaalses kultuuriruumis; taunin lokkavat anglomaaniat. Samuti taunin USA initsieeritud neokapitalistliku majanduskasvu kontseptsiooni ja ameerikalikku hüpnotiseeritud elu- ja mõtteviisi; seda käsitleb geniaalselt ja objektiivselt (?) eesti juurtega keskkonnaaktivist ja meediategelane Kalle Lasn teoses "Kultuuritõkestus".

Kui Oswald Spengleri järgi on Õhtumaade kultuuri allakäik (isiklik: ilmselt käsitletav suitsiidina või üleminekuna robotinimeseni) objektiivne trend, siis seda saab väärata (aeglustada) üksnes põhimõtteliselt erinev eetiline inimkultuur (Homo sapiens ethicus'e kontseptsioon). Ilmselt demokraatiaga ei vea välja, reaalsem oleks rohelise Hitleri kontseptsioon (isiklik). Õnneks (?) "hall mass" sellest ei mõtle ega suudagi mõelda.

Ma loodan, et Lääne ühiskond ja kultuur suudab ületada kunstlikult tekitatud tarbimissõltuvust, elamist tulevaste põlvkondade arvelt ning minimeerida ebaeetiliste investeeringute ulatust; ühtlasi loodan, et maailm pole jäänud hiljaks jätkusuutliku arengu juurutamisega, ja et kõik teadustööd ei peaks kantama unustuse hõlma, juhul kui peaks lõpetatama ökokatastroofiga. (Ainuüksi selle stsenaariumi võimalikkus peaks väga väga tõsiselt mõtlema panema!)

Ausalt öeldes ma ei usu, et heaoluühiskonnas ja Lääne ühiskonnas suudavad inimesed lähemal ajal teha kvalitatiivset hüpet jätkusuutlikuma arengu nimel ja seetõttu arvan: (1) teadusliku makulatuuri kirjutamine on mõttetu, kuid edasiviivaid teadusartikleid võiks igaks juhuks kirjutada/avaldada, ehkki tõenäoliselt need mõlemad kaotavad väärtuse tsivilisatsiooni kollapsi saabudes; (2) 2011. a. pole inimühiskond veel ilmselt hiljaks jäänud, muutumaks radikaalselt.

Väheaktiivselt osalen ka inglise viki: http://en.wikipedia.org/wiki/User:Bioneer1 loomises.

Koondandmeid

1. Kasutaja:Bioneer1/Pooleliolev B (MAA + ÕHK) (integreerimata!)
2. Kasutaja:Bioneer1/Pooleliolev BHYDRO (VESI) (integreerimata!)
3. Kasutaja:Bioneer1/Pooleliolev D (MÕISTESYS)
   1. (Kasutaja:Bioneer1/Pooleliolev A (veebakterid, -protistid, -loomad, -taimed jt)
   2. (Kasutaja:Bioneer1/Pooleliolev Aa (veebot.-eri)
4. Kasutaja:Bioneer1/Pooleliolev EPE (EPE + EME) (integreerimata!)
5. Kasutaja:Bioneer1/Pooleliolev C (varia + teatmeteostest sõnu) (integreerimata!)
6. (Kasutaja:Bioneer1/Pooleliolev E (Läänemeri)
7. Kasutaja:Bioneer1/Pooleliolev VARIA (VIITED JA VARIA)
8. Kasutaja:Bioneer1/Pooleliolev sodi

Näitab litsentsita pilte

Viitamiskunst

Viitamise juures on olulisim ühtsus kogu viidatava artikli ulatuses.

Viitamise juhend on koostatud mitmete viitamissüsteemide olulisima selekteerimise tulemusena.

Veebiviited

Vikipeedias on kasutusel spetsiaalne netiviite-mall ({{Mall:Netiviide}}).

Et see mall raskendab artikli toimetamist, siis võib kasutada ka traditsioonilisi viitamissüsteeme, kusjuures viites peavad olema märgitud järgmised elemendid (toodud kahe enimlevinuma süsteemi järgi, millel erineb üksnes elementide järjekord):

Süsteem A: autori nimi, aasta, pealkiri, väljaanne, veebiaadress, kasutamise kuupäev. Kui autori nime pole mainitud või see puudub, viidatakse pealkirjale:

Näiteks

Mägi, M. (2008). Vagula ja Tamula järve taimestik. Journal of Botany 345: 12–16. http://www.journalofbotany/article34512 (vaadatud 12.12.2009).

Maaülikooli doktoritöö vormistamisest. http://www.emu/article1112.pdf (vaadatud 12.12.2009).

Süsteem B: autori nimi, pealkiri, aadress ja kuupäev.

Mägi, M. Mahepõllumajanduse areng Eestis. Eesti Maaülikool. http://www.emu/article34512 (vaadatud 12.12.2009).

Autoritega teosed

<ref name="Viite nimi"/> {{Viited|allikad= <ref name="Viite nimi"></ref>}}

• Arold, I. (2005). Eesti maastikud. Tartu Ülikooli Kirjastus, XX lk.
• Chinery, M. (2005). Euroopa putukad. Eesti Entsüklopeediakirjastus, XX lk.
• Dobson, M. & Frid, C. (2009). Ecology of Aquatic Systems. 2nd ed. Oxford University Press. 321 pp.
• Greenhalgh, M. & Ovenden, D. (2008). Euroopa magevee-elustik. Toim. Timm, H. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 256 lk.
  • Järvekülg, R. (2001). Jõgede kalastik. Rmt: Eesti jõed (tiitelleht??). Tartu Ülikooli Kirjastus, 187–223.
• Kangur, A. & Nõges, T. (1992). Kas biomanipulatsioon päästab järved? Eesti Loodus 4: 136–139.
• Kukk, E. (1970). Vetikad. Rmt: Botaanika II osa: Süstemaatika. Koost. Kalda, A. Tallinn: Valgus, 193–275
• Kangur, K., Timm, H. & Timm, T. (2003). Võrtsjärve põhjaloomastik. Rmt: Võrtsjärv: Loodus. Aeg. Inimene. Teadustoim. Haberman, J., Pihu, E. & Raukas, A. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 313–332.
• Maastik, A. 2008. Hüdroloogia ja hüdromeetria (lühikursus). Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut, Veemajanduse osakond, Tartu. 108 lk.
• Milius, A. & Haldna, M. (2008). Hüdrokeemia. Rmt: Peipsi. Teadustoim. Haberman, J., Timm, T. & Raukas, A. Tartu: Eesti Loodusfoto, 157–178.
• Karik, H. & Truus, K. (2003). Elementide keemia: ülikooliõpik anorgaanilisest keemiast. Ilo, XX lk.
• Mayr, E. (2004). 80 aastat vaatlusi evolutsioonimaastikul. – Akadeemia 12 (189): 2596–2603.
• Miller, P. J. & Loates, M. J. (2006). Euroopa kalad. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 288 lk.
• Mäemets, A. (1966). Eesti järved. Tallinn: Valgus, Eesti NSV Teaduse Akadeemia Zooloogia ja Botaanika Instituut, lk 82–84.
• Mäemets, A. (1977). Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tallinn: Valgus, XX lk.
• Nõges, T. (1993). Sissejuhatus vee mikrobioloogiasse. Tartu. 79 lk.
• Tohver, V. (1977). Üldine biokeemia. Tallinn: Valgus, XX lk.
• Primack, R. P., Kuresoo, R. & Sammul, M. (2008). Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse. Tartu: Eesti Loodusfoto, XX lk.
• Raukas, A. & Viiding, H. (1995). Eesti järved. Rmt: ?? Eesti loodus. Tallinn : Valgus, Eesti Entsüklopeediakirjastus, XX–XX. ISBN 5440013555.
• Wetzel, R. G. (1983). Limnology. 2nd ed. Saunders College Publishing, 414 pp.
• Wetzel, R. G. (2001). Limnology. 3nd ed. Academic Press, 1006 pp.

Autoriteta teosed, sõnastikud jt

<ref name="ÖL"/>. == Viited == {{Viited|allikad= *<ref name="ÖL"></ref>. }}

• Mereleksikon. (1996). Eesti Entsüklopeediakirjastus.
• EE 12 = Eesti entsüklopeedia 12. köide. (2003). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
• ENE 5 = Eesti nõukogude entsüklopeedia 5. köide. (1973). Tallinn: Valgus.
• Eesti põllumajandusentsüklopeedia, 1. kd, 1998. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. [Aaloe-Jürisson]
• Eesti maaelu entsüklopeedia 1 ja 2

• TEA entsüklopeedia. 1. köide. (2008). TEA Kirjastus.
• Eesti jõed. (2001). Koost. Järvekülg, A. Tartu: ZBI, Tartu Ülikooli Kirjastus, Greif, XX lk.
• Eesti järvede nimestik: looduslikud ja tehisjärved. (2006). Koost. Tamre, J. Tallinn: Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, XX lk.
• Eesti sammalde määraja. (1998). Koost. Ingerpuu, N. & Vellak, K. Tartu: EPMÜ ZBI, Eesti Loodusfoto, XX lk.
• Eesti taimede määraja. Teine trükk. (2007). Toim. Leht, M. Tartu: EMÜ, Eesti Loodusfoto, 447 lk.
• EnDic2004 = Environmental Dictionary 2004 = Keskkonnasõnaraamat 2004. Tartu: Mats, Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda. ??
• Fundamentals of Aquatic Ecology. (1991)./Barnes, R. S. K. & Mann, K. H. (eds.). Blackwell Science Ltd, 9 ??
• Kalakasvatus ja kalade tervishoid. (2006)./ Paaver, T., Kasesalu, J., Gross, R., Puhk, M. jt. Tartu : Halo Kirjastus, lk 10. ??
• Loomade elu: Selgrootud I. 1. köide. (1981). Toim. Järvekülg, A. Tallinn: Valgus, 400 lk.
• Loomade elu: Selgrootud II. 2. köide. (1982). Toim. Järvekülg, A. Tallinn: Valgus, 420 lk.
• Loomade elu: Selgrootud III. 3. köide. (1984). Toim. Remm, H. Tallinn: Valgus, 432 lk.
• Loomade elu: Kalad. 4. köide. (1979). Toim. Pihu, E. Tallinn: Valgus, 516 lk.
• Loomade elu: Kahepaiksed ja roomajad. 5. köide. (1985). Toim. Veldre, I. Tallinn: Valgus, 376 lk.
• Loomade elu: Linnud. 6. köide. (1980). Toim. Ling, R. Tallinn: Valgus, 464 lk.
• Loomade elu: Imetajad. 7. köide. (1987). Toim. Poots, L. Tallinn: Valgus, 480 lk.
• TTSS = Teaduse ja tehnika seletav sõnaraamat. (1999)./üldtoim. Kull, R. Tallinn : TEA Kirjastus, lk XX ??
• Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat. (1998). Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus.
• Väike loodusgeograafia sõnastik. (2006). Koost. Lepasaar, K. & Lumiste, K; toim. Lepasaar, K. Tallinn: Avita.
• Ökoloogialeksikon. (1992). Koost. Masing, V. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
• TTSS = Teaduse ja tehnika seletav sõnaraamat. (1997). TEA Kirjastus. ??

• (Liigikirjeldus TÜ Loodusteadusliku hariduse keskuse interaktiivses õpikeskkonnas; bio.edu.ee)

Kasulikku

• Tiuksi lka-mall
• Loe kokku oma redigeerimiste arv Vikipeedias
• Kasutaja:TarmoK/var
• Siimu viiteid

		Fauna Tunnustäht
		Suure hulga elusa looduse teemaliste artiklite eest. - WooteleF 2. jaanuar 2008, kell 13:17 (UTC)

	Puhta vikipeedia auhind
	Suure töö eest vikipeedia artiklite koristamisel. Sa ei ole üksi, aga meil on koos sinuga kergem.

Puhta vikipeedia auhind Taivo 19. juuni 2009, kell 16:42 (UTC)

		Tunnustäht kaastöö eest
		Suure töö eest keskkonnateemaliste artiklitega. --Iifar 7. juuli 2011, kell 08:25 (EEST)