Verev kurereha

Allikas: Vikipeedia
Verev kurereha
Geranium sanguineum - verev kurereha.jpg
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed Angiospermae
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Geraniales
Sugukond: Kurerehalised Geraniaceae
Perekond: Kurereha Geranium
Liik: Verev kurereha
Ladinakeelne nimetus
Geranium sanguineum
Linnaeus

Verev kurereha (Geranium sanguineum) on kuni 50 cm kõrgune kurerehaliste sugukonda kuuluv taim, kaetud pikkade harali karvadega.

Vars püstine või lamav, hargneb ja moodustab koheva puhma. Lehed sügavalt lõhestunud, 5–7-harulised, haru omakorda lõhestunud. Just kitsaste lehtede hargnevus on peamine erinevus sarnasest mets-kurerehast. Õite varred enne ja pärast õitsemist longus, vaid õitsemise ajal püstised. Õied on kuni 2 cm läbimõõduga, lillakad. Vars ja lehed värvuvad sügisel tihti veripunaseks. Verev kurereha kasvab kuivadel lubjarikastel niitudel ja metsaservadel, hõredas männimetsas. Õitseb juulis-augustis. Kasutatakse ravimtaimena. Eestis esineb paiguti. Rahvasuus kutsutud kure nokk, verev geraanium. Laialt levinud paljudes riikides. Ta on pärit Lääne-Euroopa laialehistest metsadest juba 16-ndast sajandist. Kultuuristatud alates 1597. aastast. Viimasel ajal on aretatud ligi kümme selle kurereha sorti.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]