Vahi mõis

Allikas: Vikipeedia

Vahi mõis (saksa keeles Franzenhütte) oli poolmõis Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaal[1].

Alates 1912. aastast kuulus mõis Tartu Eesti Põllumeeste Seltsile, mille korraldatud põllutöökursustest kasvas 1918. aastal välja Vahi põllutöökool (hilisema nimega Vahi aiandus-mesinduskool).

Vahi põllutöökooli peahoone, 1936. aasta Arkadio Laigo graafilistel lehtedel
Vahi põllutöökooli peahoone, 1936. aasta Arkadio Laigo graafilistel lehtedel

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisa omanikud olid Franz Georg Faure (1822–1889) ja tema poeg Franz Carl Christian Faure (1858–1928), kes asutasid 1883. aastal Vahile ka põllutööriistade vabriku. 1892. aastal viisid nad selle Tartu kesklinna Holmi tänaval, kus juba varasemast tegutses Faurede kaubandusettevõte, mille juures jõudis asuda ka metallitöökoda ja valutsehh.

Eestikeelse põllumajandushariduse puudusel hakkas Tartu Eesti Põllumeeste Selts 1908. aastal korraldama lühiajalisi põllutöökursusi. Algselt kahekuulised kursused muudeti 1911 neljakuulisteks ja 1912 kuuekuulisteks. Samal 1912. aastal ostis selts vabrikant Faurelt Vahi külas asunud Vahi ja Kubja talu ning 1913. aastast hakati lisaks suvistele kursustele läbi viima ka talviseid.[2] Vahi õppemajandi suurus oli 122 ha, millest põllu- ja aiamaad võtsid enda alla 97 ha ning rohumaad 21 ha.

Saksa okupatsiooni ajal 1918. aasta novembris õnnestus registreerida see kaheaastase õppeprogrammiga Vahi põllutöökoolina, kuigi Vabadussõda ei võimaldanud õppetöö läbi viia enne 1919. aastat. 1925. aastal hakati ehitama uut kooli peahoonet ning 1927. aastast tegutses samas ka aianduskool. 1939. aastal viidi kooli haldamine Põllumeeste Seltsi alt selleks moodustatud sihtasutuse alla.[2] Kooli tegevus lõppes 1944. aastal ning suur osa endistest mõisa hoonetest hävis tules.

Vahi mõisa ajalugu on uurinud Uuno Eiber, kes elas ise lapsepõlves mõisamajas.

Hoonestus[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisniku eluhoone leidis 1908–1944 kasutust õpilaste majutamisel. Kuigi põllutöökooli uus hoone ja mitmed mõisa abihooned hävisid sõjas, siis endine mõisa peahoone jäi püsti. Küll ehitati see 1960. aastal ümber.

Säilinud on mõisa saun-aednikumaja, millele on lisatud teine korrus ja mida on muulgi moel ümber ehitatud. Teise maailmasõja elasid üle ka mõisa meierei ja töölismaja, kuid need lammutati hiljem.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. http://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 25.01.2016)
  2. 2,0 2,1 "Vahi" koolide 25 a. juubel Postimees, 17. detsember 1943 (DIGAR)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Vahi mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris