Tuva akşa

Aksha
	(Tuva Rahvavabariik)
Väärtus	1 Aksha = 100 kopejekiline
Vermitud	1934-1944

Tuva akşa (ka Tuva aksha, turgi keeltes 'valgus') oli Tuva Rahvavabariigi (tänapäevase Tõva) rahasüsteemi põhiühik, mis oli kasutusel aastatel 1934–1944. 1 aksha jagunes 100 kopejekiks. Kõige väiksema mündi nominaalväärtuseks oli 1 kopejek. Akşasid väljastas Tuva Keskpank.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Tannu-Tuva iseseisvuse väljakuulutamist 1921. aastal ei olnud verivärskel riigil ei võimekust ega standardiseeritud keelt, et oma raha printima hakata. Aastatel 1921–1924 kasutas Tuva Venemaa keisririigi rublasid, millele märgiti mongoli keeles ja tähestikus peale, et tegemist on Tuva rahaga. Samuti märgiti rublale rahvavabariigi pitsat ja juhtivate tõvalaste allkirjad. Paberraha nimeks oli paralleelselt nii rubla kui ka Hiinast pärit lan, münte nimetati kopikateks. Aastatel 1924–1934 kasutas Tuva Nõukogude rubla, 1933. aastal märgiti rubla peale templiga, et raha saab kasutada vaid Tuvas.^[1]

1934. aastal vermis Tuva Rahvavabariik oma mündid ja paberraha. Raha trükkis Goznaki tehas Leningradis. Kuna Tuva mündid tulid samast tehasest nagu Nõukogude raha, olid Tuva müntide mõõdud, kaal ja sulam sisuliselt sama mis Nõukogude müntidel. 1-, 2-, 3-ja 5-kopejekiline olid kollast värvi alumiiniumi ja pronksi sulamist ning 10-, 15- ja 20-kopejekiline olid halli värvi vase ja nikli sulamist. Müntide legendid ehk kirjad tuginesid põhiosas ladina tähestiku baasil Nõukogude Liidus moodustatud Yañalifi tähestikule. Mündi aversil ehk esiküljel on riigi (Tõva Arat Respublik) ja panga nimetus, reversil ehk tagaküljel aga mündi nominaalväärtus ja vermimisaasta. Ka paberraha akşa oli lihtsa disaniga, mainides ära vaid raha denominatsiooni, riigi ja väljastava panga. Akşad olid trükitud samades värvides nagu Nõukogude rublad: pruun, roheline, sinine, punane ja lilla.^[1]^[2]

Aastatel 1934–1936 said tõvalased vahetada rublasid 1:1 akşade vastu. 1940. aastal trükiti uuendatud disainiga Tuva paberaha ja hävitati 1934–1935 aastatel väljaantud akşad. Seetõttu on vanemad akşad eriti haruldased, 1935. aastal välja antud 25-akşast jäi näiteks erakätesse vaid 37 tükki. 1940. aasta paberraha oli juba oluliselt mitmekesisem ja igal paberrahal oli kujutletud pilte Tuva talupoegade elust. 1944. aastal liiteti Tuva Rahvavabariik Nõukogude Liiduga ning akşade kasutamine likvideeriti. 1945. aastal sai 1. jaanuarist 1. maini akşasid välja vahetada rahakursil 1 akşa = 3.5 rubla. Sellest ajast pole Tuva raha kasutuses enam ametliku rahana, kuid on oma harulduse tõttu suureks huviks kollektsionääridele.^[1]