Tõva keel
| Tõva keel (тыва дыл) | |
|---|---|
| Kõneldakse | Venemaal |
| Kokku kõnelejaid | 265 000 |
| Keelesugulus |
turgi keeled Siberi turgi keeled tõva keel |
| Ametlik staatus | |
| Ametlik keel |
 Tõva |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-1 | - |
| ISO 639-2 | tyv |
Tõva keel (varem tuva keel; tõva keeles тыва дыл 'tõva dõl') on turgi keel, mida kõnelevad tõvad, peaasjalikult Lõuna-Siberis asetsevas ja Venemaa koosseisu kuuluvas Tõva Vabariigis. Selle lähemad sugulased on hakassi ja altai keel.
Tõva keeles on arvukalt mongoli, tiibeti ja uuemal ajal ka vene laene. Vähemal määral kõneldakse tõva keelt Hiina Rahvavabariigis ja Mongoolias. Tänapäeval[millal?] pruugib tõva keelt emakeelena umbes 265 000 inimest.[1] 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli Venemaal tõva keele oskajaid 253 673 inimest.
Tõvas kõneldav tõva keel jaguneb nelja murderühma: läänemurre, keskmurre, kirdemurre ja kagumurre. Lisaks on tõva keelel väiksemad džungaari, tsengeli ja duha murded, mida pole tänini kuigi põhjalikult uuritud.
Tänapäevane tõva kirjakeel Venemaal kasutab täiendustega kirillitsat. Algselt tarvitati tõva keeles kirjutamiseks siiski mongoli kirja. 1930. aastal koostas buda munk Monguš Lopsang-Tšinmit (ehk Lubsan Žigmed) ka ladina kirjaviisi, milles trükiti mõned raamatud ja ajalehed, samuti aabitsad ja õpikud täiskasvanutele.[2] 1943. aasta septembris asendati see kirjaviis praeguse kirillitsaga. Viimasel ajal[millal?] on tehtud uusi ettepanekuid ladina tähestiku kasutuselevõtuks.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ http://www.ethnologue.org/show_language.asp?code=tyv
- ↑ Otto Mänchen-Helfen "Journey to Tuva" Los Angeles: Ethnographics Press University of Southern California, 1992, lk 133 jj, ISBN 187898604X.