Toompea Suur linnus

Suur linnus (ladina keeles castrum maius) oli kindlustatud asula, mis kujunes 1220. aastatel Toompea paelava kaguosas, kus oli olnud muinaseestlaste linnus. Selle territooriumil asusid Taani kuninga Harju, Viru, Rävala ja vahepeal ka Järva vasallide ning piiskopi elamukrundid. 13. sajandil tekkis sinna tihe hoonestus.

Toompea edelanurka tekkis pärast 1227. aastat Väike linnus (ladina keeles castrum minor).

Linnuse müüridele rajati keskajal arvatavasti 14 kaitsetorni. Enamik neist (11) olid madalad konsooltornid, mille katked on osaliselt tänaseni jälgitavad. Peale selle oli ringmüüril veel 2 müüritorni ja üks väravatorn. Viimane, Toomvärav ehk Kellatorn (nimetatud 1511 Klocktorne, 1694 die alte Thumb Pforte) asus praegusel Piiskopi tänaval. Osa Kellatorni lääneseinast on säilinud Lossi plats 6 paikneva hoone Piiskopi tänava poolses välisseinas.