Tiit Kukk

Allikas: Vikipeedia

Tiit Kukk (17.märts1959 Pärnu24.detsember1989 Helsingi) oli eesti keeleteadlane, fennougrist.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Õppis Pärnu 1. Keskkoolis (1966–1977) ja Tartu Riiklikus Ülikoolis (1977–1982), mille lõpetas soome-ugri keelte eriharus. Järgnesid õpingud statsionaarses aspirantuuris (1982–1985).[1] Kaitses 1987. aastal filoloogiakandidaadi (PhD) väitekirja "Adverbimoodustus karjala keeles".[2]

Õppe- ja teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Tartu Ülikooli õppejõud aastast 1986, alates 1988 dotsent. Õpetas peamiselt soome keelt, pidas loenguid karjala keelest ja keeleteaduse alustest. Käis keeleuurimisretkedel Vesjegonski karjalaste aladel, avaldas uurimusi ja materjale karjala keelest. Töötas Helsingi ülikooli eesti keele lektorina 1988. aasta sügisest kuni surmani (1989).

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kukk, Tiit 1986. Töövahend soome keele õppimiseks. TRÜ filoloogiateaduskonna eesti keele ja kirjanduse osakonna I ja II kursuse kaugõppeüliõpilastele. Tartu.
  • Kukk, Tiit 1989. Vesjegonskin karjalaisten tšastuškoja. Castrenianumin toimitteita 32. Helsinki.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Viitso, Tiit-Rein 2003. Soome keel ja läänemeresoome keelte professuur Tartu ülikoolis. – 200 aastat eesti keele ülikooliõpet. Juubelikogumik. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 25. Koostaja Valve-Liivi Kingisepp, toimetaja Mati Erelt. Tartu, lk 300.
  2. Alvre Paul 1987. Väitekiri karjala määrsõnade kohta. – Keel ja Kirjandus 1987, nr 11, lk 692–693.