Tartu Ülikooli Narva Kolledž

Tartu Ülikooli Narva Kolledž on Tartu Ülikooli koosseisu kuuluv kõrgkool. See avati Narvas 1999. aastal. Selle eelkäijaks võib lugeda Narva Kõrgkooli, mille juht oli Niina Sepp.

Kolledži ajalugu

Kolledž alustas tegevust 1. juulil 1999 Narva Kõrgkooli baasil. Kolledži direktorina asus tööle Katri Raik. Samal aastal alustas tööd avatud ülikool.

Struktuur

Kolledžit juhib direktor, kelle valib perioodiliselt Tartu Ülikooli nõukogu. Kolledži direktori ametikoht on võrreldav teaduskonna dekaani omaga. Kolledžis on viis lektoraati (eesti keele ja kirjanduse, pedagoogika ja psühholoogia, ühiskonnateaduste-, vene keele ja kirjanduse, võõrkeelte lektoraat).

Erialad

Kolledž pakub õppimisvõimalusi järgmistel erialadel:

1. Koolieelse lasteasutuse õpetaja
2. Klassiõpetaja (vene õppekeele baasil)
3. Humanitaarainete õpetaja vene õppekeelega põhikoolis. Selle eriala raames on järgmised spetsialiseerumisvõimalused (3.-6. õpitakse lisaerialana)
   • eesti keele kui võõrkeele õpetaja
   • inglise keele kui võõrkeele õpetaja
   • ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja
   • loodus- ja inimeseõpetuse õpetaja
   • vene keele kui võõrkeele õpetaja
   • sotsiaalpedagoog
4. Noorsootöö
5. Kohaliku omavalitsuse korraldus
6. Ettevõtlus ja projektijuhtimine (koostöös TÜ Pärnu kolledžiga)

Neil erialadel saab õppida nii statsionaarõppes kui avatud ülikoolis.

Õppe- ja teadustegevus

• Kolledžil kaks perioodilist väljaannet:

1. Acta et commentationes collegii Narovensis – Narva Kolledži toimetised alates aastast 2002.
2. Studia humaniora et paedagogica collegii Narovensis – Rahvusvaheliste konverentside ettekannete põhjal kirjutatud artiklite kogumik alates aastast 2004.

• Kolledžis toimuvad regulaarselt teaduskonverentsid. Nende peamine temaatika on mitmekultuurses üldhariduskoolis ja kõrgkoolis õpetamise pedagoogika, psühholoogia ja metoodika.

1. Aastal 2003 toimus Narva ajaloole pühendatud rahvusvaheline konverents, mille peakorraldaja oli Karsten Brüggemann. Aastal 2006 pühendati rahvusvaheline konverents etnilistele stereotüüpidele, peakorraldajaks Jelena Nõmm. Aasta 2008 konverents pühendati mitmekultuurilisusele pedagoogikas, korraldajateks Anna Džalalova ja Jekaterina Protassova.
2. Iga aasta augustis toimub pedagoogiline konverents, mis on hiljuti kujunenud rahvusvaheliseks.
3. Aastast 2001 toimub iga-aastane üliõpilaste teaduslik konverents, mis arenes rahvusvaheliseks aastal 2005.

Üliõpilased: üliõpilasnõukogu ja üliõpilaste teaduslik ühing

Tatjanapäev – vene üliõpilaste traditsiooniline pidu, mis sarnaneb meile harjumuspärasele rebaste ristimisele. Sageli osalevad seal külalised teistest Eesti õppeasutustest.

Kolledžiga seotud projektid

Eesti kodu Narvas

Eesti kodu Narvas on pisike struktuuriüksus, mille eesmärk on eesti keele ja kultuuri tutvustamine Narvas. Korraldatakse kodanikupäeva üritusi, toimuvad avalikud loengud (külaliste hulgas on olnud Dag Hartelius, Urve Palo, Indrek Tarand, Hardi Volmer, Olav Aarna ja teised), rahvatraditsioonide tutvustamine, eesti filmide õhtud, kuhu on kutsutud ka Narva koolide õpilased. On näidatud filme „Wikmanni poisid“, film Arvo Pärdist „24 prelüüdi ühele fuugale“, „Minu Leninid“, „Hukkunud alpinisti hotell“, „Georg“, „Karoliine hõbelõng“, „Nipernaadi“.

Toimuvad eestikeelsete raamatute müügipäevad ja raamatulaadad. Tähistatud on emakeelepäeva, kuigi meie puhul oleks õigem nimetus eesti keele päev. Selle ürituse raames toimus näiteks Kerttu Rakke raamatu esitlus.

Lasteülikool

Lasteülikool tegutseb Narva kolledžis aastast 2007 ja on esimene omalaadne Eestis. Lastele peavad loenguid oma ala tõelised ja tuntud asjatundjad. Loengud on kahes keeles korraga, eri rahvusest lapsi ei eraldata teineteisest. Lapsed olid esimesel hooajal vanuses 7–12, teisel hooajal 8–12 eluaastat. Narva Lasteülikooli projekt on saanud tunnustuseke teise preemia teaduse populariseerimise auhindade jagamisel. Teisel hooajal laienes Narva Lasteülikooli projekt ka Tartusse, st loenguid peeti ka Tartu lastele. Kolmandal hooajal lisandusid loengud Tallinna lastele. Narva Lasteülikool kuulub Euroopa lasteülikoolide võrgustikku eucu.net.

Eelkolledž

Eelkolledži puhul pakutakse tegevusi gümnasistidele. Neile on pakutud võimalust osaleda loengutes samadel põhimõtetel üliõpilastega ja soovi korral hiljem ainepunktid kõrgkooliõpingutesse üle kanda. Neile on pakutud ka päris oma loenguid, mille teemad tulenevad kolledžis õpetatavatest erialadest ja ainetest.

Kolledži õppehoone

Sisekujunduse on projekteerinud Hannes Praks Stuudio.

Kolledži sisekujunduse muudab eriliseks tõik, et esmakordselt Eestis on niivõrd mastaapse avaliku hoone – suurust üle 4000 ruutmeetri - siseviimistluses kasutatud klassikalist lubikrohvi ja värvimuldadega toonitud lubivärvi. Sisearhitekt Hannes Praksi sõnul on looduslikke viimistlusmaterjale seni kasutatud enamasti eramuehituses ja väiksemates butiikhotellides.

«Looduslikud materjalid on keskkonnasõbralikud, aga ka inimesele tervislikud,» kommenteerib Hannes Praks. «Oleme tundnud ilmselt kõik, kuidas mingi klassiruum või konverentsisaal võib olla väsitav, õhu kvaliteet on vaimse töö juures ju äärmiselt oluline. Lubikrohv ja –värvid lasevad majal kenasti hingata, reguleerides niiskustaset ja hoides ära müüri- ja krohvikahjustused, nagu ka seentekolooniad. Kahjuks ei osata meil suurobjektide ehitamisel neid momente hinnata ja siinkohal pean ma tänama Narva Kolledži juhtkonda usalduse ja avatuse eest, et niivõrd «eksootiline» idee sai teoks.»

Narva kolledži puhul räägib lubja kasuks ka ajalooline taust. Kui hoone imposantne fassaad suhtleb Narva kadunud vanalinnaga läbi vormi, siis sisearhitektuuri instrumentideks olevad viimistlusmaterjalid on valitud nii, et need võinuks vabalt olla kasutusel ka Narva 1944. aastal hävinud baroksetes hoonetes. Võib väita, et käiku läksid tolleaegsed moevärvid ja –materjalid. Lubivärv aitab suurhoonesse ka hubasust luua.

Baroksed motiivid on kasutusel ka Narva kolledži ruumiviitade ja seinakellade kujunduses.

Inspireerituna India teedel vuravatest rikkalike maalingutega kaunistatud Tata veokitest ja Varanasi ghatide seintele käsitsi joonistatud reklaampiltidest on suurem osa ruumigraafikast seinale maalitud - ja seda nii-öelda kontrollitult väriseva käega, et välistada kleebistele iseloomulikku anonüümsust.

Ootamatu täiendusena nn barokk-Indiast inspireeritud graafikale leiab hoones spetsiaalselt Narva kolledži jaoks disainitud ja Hiina tehastes toodetud LED-projektorid, mis projitseerivad põrandale ruumide funktsioone kajastavaid piktogramme.

Lahendus on juba tekitanud segadust koristajate seas, kes on üritanud põrandal olevat punast WC-märki mopiga ära puhastada.

Hoone hoogsa arhitektuurse osa autorid on Katrin Koov, Indrek Peil ja Siiri Vallner. Sisekujunduse taga seisavad lisaks Hannes Praksile ka Kadri Tamme, Kristjan Holm, Liisi Murula, Toomas Pääsuke, Ahti Grünberg, Daniel Marius Reisser ja Helen Sarapuu. Maja ehitas YIT Ehitus.

Vaata ka

• Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia

Välislingid

• Narva Kolledži koduleht