Svolderi merelahing

Allikas: Vikipeedia
Svolderi merelahingu viimane staadium: Eiríkr Hákonarson ja tema mehed Ormen Lange pardal.

Svolderi merelahing toimus septembris 1000 (või 999) Läänemere lääneosas Norra kuninga Olav Tryggvasoni ja tema vaenlaste liidu vahel.

Kui Norra kuningas Olav purjetas koju retkelt Pommerisse, ründasid teda Taani kuninga Svend Harkhabeme, Rootsi kuninga Olof Skötkonungi ja Lade jarli[1] Eirik Håkonssoni väed. Olavil oli kasutada vaid 11 sõjalaeva vastaste vähemalt 70 vastu.[2] Kõik Olavi laevad hävitati ükshaaval, viimasena tollane võimsaim ja pikim viikingilaev Ormen Lange, mille jarl Eirik vallutas, kui Olav end merre heitis - Olavi laipa hiljem ei leitudki. Peale seda lahingut oli Norra Lade jarlide valitsemisel Taani[3] ja Rootsi mõju all.

Kõige üksikasjalikumad allikad lahingu kohta on kuningasaagad (Heimskringla), mis kirjutati umbes kaks sajandit pärast lahingu toimumist. Nad ei ole küll ajalooliselt usaldusväärsed, kuid annvad üksikasjaliku kirjandusliku kirjelduse lahingust ja selleni viinud sündmustest. Saagade järgi põhjustas lahingu Olav Tryggvasoni ebaõnnestunud abieluettepanek Sigrid Storrådele ("Uhke, kõrk" Sigrid) ning Olavi problemaatiline abielu Taani kuninga Svend Harkhabeme õe Thyriga.

Lahingu puhkemisel hüüdis Olav bravuurikalt Taani ja Rootsi laevastikule etnilisi solvanguid, mööndes, et Eirik Håkonsson ja tema mehed on ohtlikud, sest nad on "Põhjamaa mehed nagu me isegi". Üks tuntumaid stseene saagas kirjeldatud lahingust toimus järgmiselt:

Einar Tambarskjelve seisis laevatekil, lastes vibunooli taanlaste poole, kui vibu vaenlase noolega pihta sai ja purunes. Kuningas Olav küsis, mis nii kõvasti raksatades murdus. Einar vastas, et see oli Norramaa, mis murdus lahti kuninga haardest. Seepeale ütles kuningas, et tegu oli siiski millegi vähemaga ning viskas oma vibu Einarile. Einar proovis vibu vinnastada, kuid nentis, et see on liiga nõrk ühe vägeva kuninga kohta ning haaras oma mõõga järele.

Hilisematel sajanditel on lahingukirjeldused saagades, eriti Snorri Sturlusoni saagas Heimskringla, inspireerinud ballaade ja teisi kirjandusteoseid.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Jarl oli vana-Skandinaavia ülik; kõrge võimukandja keskaja Norras. Lade piirkond asub Trondheimi idaosas
  2. Jones, G (1984). A History of the Vikings (2nd ed.), Oxford, New York: Oxford University Press, ISBN 0-19-285139-X, lk 137-138
  3. Olaf II

See artikkel on tõlge inglise keelsest Wikipedia artiklist Battle of Svolder

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]