Heimskringla

Allikas: Vikipeedia
Lehekülg Eggertsoni "Heimskringla" koopiast

"Heimskringla" ('maa ring', 'maailmasõõr') on tuntuim Põhjala kuningasaagadest. Teksti kirjutas Islandi ajaloolane ja poeet Snorri Sturluson umbes aastal 1225[1]. Vanapõhjakeelne tekst käsitleb Norra kuningate ajalugu alates müütilisest rootsi dünastiast Ynglingitest (umbes aastal 850) kuni Øystein Meyla surmani 1177. "Heimskringla" koosneb proloogist ja 16 kuningasaagast. Tekst sisaldab palju vanu skaldivärsse, mida autor tõstab esile eriti usaldusväärse allikmaterjalina – skaldivärsse anti põlvkonnast põlvkonda edasi küllaltki täpselt. Kuigi teadlased ja ajaloolased vaidlevad jätkuvalt "Heimskringla" ajaloolise täpsuse üle, on see teos siiski oluline allikas viikingiaja kohta.

Nime "Heimskringla" hakati kasutama 17. sajandil ning see tuleneb vanapõhjakeelse käsikirja teise lehekülje (esimene oli sel ajal kadunud) esimesest kahest sõnast "kringla heimsins" – maailmasõõr. Tekst on tuntud ka ladinakeelsete algussõnade "Orbis terrarum" järgi.[2]

Sisu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Gerhard Munthe loodud illustratsioon Ynglingite saagale.

"Heimskringla" peatükke kutsutakse saagadeks ehk kangelasmuistenditeks. Teose alguses jutustatakse mütoloogilistest eelajaloolistest Norra kuninglikest dünastiatest, Odinist, keda kirjeldatakse surelikuna, ning tema järgijatest. Järgmised saagad on pühendatud (mõningate eranditega) konkreetsetele valitsejatele, alates Halvdan Mustast kuni Magnus Erlingssonini. Saagades jutustatakse kuningatevahelistest võitlustest, monarhia kehtestamisest Norras, viikingite ekspeditsioonidest erinevatesse Euroopa maadesse. Ligi 1/3 raamatust hõlmab 15 aastat valitsenud kuninga Püha Olavi saaga.

"Heimskringla" saagad[3]:

  1. Ynglingite saaga
  2. Halvdan Musta saaga
  3. Harald Harfageri saaga
  4. Haakon Hea saaga
  5. Harald Hallmantli ja jarl Håkon Sigurdssoni saaga
  6. Olav Tryggvasoni saaga
  7. Püha Olavi saaga
  8. Magnus Hea saaga
  9. Harald Hardråde saaga
  10. Olav Kyrre saaga
  11. Magnus Paljasjala saaga
  12. Sigurd Magnussoni ja tema vendade Øysteini ja Olavi saaga
  13. Magnus Sigurdssoni ja Harald Gille saaga
  14. Haraldi poegade Sigurdi, Inge ja Øysteini saaga
  15. Håkon Herdebrei ('Hakon Laiaõlgne') saaga
  16. Magnus Erlingssoni saaga

Väärtus ajalooallikana[muuda | redigeeri lähteteksti]

"Heimskringla" väärtust ajalooallikana on hinnatud aja jooksul erinevalt. 19. sajandi keskel usaldasid ajaloolased Snorri jutustuses toodud faktide tõepärasust võrdselt teiste vanapõhja saagadega. 20. sajandi alguses see usaldus kadus ning saagadesse hakati suhtuma kriitilisemalt. Ajaloolased Curt ja Lauritz Weibull osutasid sellele, et Snorri teos on kirjutatud mitmeid sajandeid pärast teoses kirjeldatud sündmuste toimumist. Norras avaldas ajaloolane Edvard Bull arvamust, et "me peame loobuma illusioonist, et Snorri võimas eepiline teos omab sügavamat sarnasust sellega, mis tegelikult toimus" ajal mida see kirjeldab[4]. Koolkonna ajaloolaste arvates toetuvad Snorri ja teiste saagade kirjapanejate loodud tegelaskujude motiivid pigem 13. sajandi oludele kui varasematele aegadele. Siiski kasutatakse "Heimskringlat" ajalooallikana, kuigi ettevaatusega. Ajalooliste jutustuste faktide tõepärasuse usaldamine ei ole tavaline ning ajaloolased kahtlevad paari esimese saaga ajaloolises tões, kuid saagad annavad siiski informatsiooni tolleaegsest ühiskonnast ja keskaegse Norra poliitikast[5].

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Heimskringla or The Chronicle of the Kings of Norway
  2. Tarvel, E. Kuningas Ólafr Tryggvasoni lapsepõlveaastad Idateel. – ajakiri Haridus, 11/2005
  3. Heimskringla or The Chronicle of the Kings of Norway
  4. Bull, E. Det norske folks liv og historie gjennom tidene bd. 2. Oslo, 1931
  5. e.g. Sverre Bagge, Society and Politics in Snorri Sturlusons Heimskringla. Berkeley, 1991

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Heimskringla: täistekst paralleelselt islandi, norra ja inglise keeles

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Heimskringla seisuga 04.05.2009.