Sven Kullerkupp

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia

Sven Kullerkupp (sündinud 15. novembril 1961 Paides) on eesti pianist, kirjanik, helilooja ja muusikapedagoog.

Haridus ja pedagoogitöö[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on lõpetanud 1976. aastal klaveri erialal Viljandi Lastemuusikakooli ning 1981. aastal Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli (õpetaja Eevi Ross). 1987. aastal lõpetas ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi (õppis Lilian Semperi ja Bruno Luki klassis). Ta on end täiendanud džässi alal Ungaris (1989)[viide?].

Pärast konservatooriumi lõpetamist oli tal plaan astuda Moskva konservatooriumi aspirantuuri. Kuid et sinna astumiseks valmistumist ei segaks kohustuslik sõjaväeteenistus, läks Sven Kullerkupp Amblasse kooliõpetajaks. Seal tuli tal lisaks muusika-, klaveri- ja klassijuhatajatundidele anda ka kehalise kasvatuse tunde.[1]

Ta on töötanud mitmes muusikakoolis improvisatsiooniõpetajana, näiteks Tartu I Muusikakoolis.[2]

Tegevus muusika vallas[muuda | muuda lähteteksti]

Muusikuna[muuda | muuda lähteteksti]

Muusikuna on Sven Kullerkupp eelkõige džässpianist, ehkki on esinenud palju ka klassikalise pianistina. Ta on mänginud mitmes ansamblis klaverit ja muid klahvpille. Ansambliga Avicenna on ta esinenud džässifestivalidel, sealhulgas 1988. aastal Pori Jazzil. Ta salvestas 1989. aastal koos Sergei Manukjaniga LP. 2003. aastal salvestas ta koos Heli Vahinguga CD "Jõulud on käes" ja 2004. aastal Julia Bomaniga CD "Vagabond". 1999. aastal ilmus temalt CD "Kullerkupu salong", 2020. aastal produtsendi, arranžeerija ja fonogrammitootjana koos Karl Madisega album "Ballaadid".

Džässmuusikat on Sven Kullerkupp teinud paljudes muusikakollektiivides. Aastakümnetepikkune koostöö seob teda näiteks instrumentalist Villu Veski ning tema trio, kvarteti ja muude ansamblitega. Ta on andnud kontserte Lembit Saarsalu kvarteti ja kontrabassimängija Toivo Undiga, aga ka mitme džässlauljaga. Nii näiteks sündis Sven Kullerkupp Kvarteti ja Helin-Mari Arderi koostöös sarjas "Teletorni Jazz" kontsert "1001 ööd ja armastuslaulud" (2012) ning Kullerkupp-Sooäär Kvarteti ja Helin-Mari Arderi koostöös rahvaste laulude džässiarranžeeringute kontsert. Džässikontserte on ta andnud koos instrumentalist Siim Aimla ja džässilaulja Sofia Rubinaga.

Svingmuusikat on ta pianistina teinud nii ansambliga Steam Ship Sextet (Erki Aavik, Villu Veski, Tiit Kalluste, Sven Kullerkupp, Andi Villenthal ja Indrek Tetsmann) kui ka Kullerkupp Swing Band (Heli Vahing (laul), Sven Kullerkupp (klaver), Meelis Unt (saksofon), Viktor Vassiljev (kitarr), Taavo Remmel (kontrabass), Tiit Kevad (löökpillid)) ning esinenud nendega paljudes Eesti Televisiooni muusika- ja tantsusaadetes.

Fonogrammitootjana[muuda | muuda lähteteksti]

Sven Kullerkupp on tuntud Eesti fonogrammitootja. Ta on olnud näiteks Onu Bella 2 CD-d ning Kuldse Trio, Üllar Jörbergi ja ansambli Up & Down ja paljude teiste Eesti tuntud artistide albumite/lugude produtsent. Kokku on Sven Kullerkupu toodetud muusikat (fonogramme) 30 Eesti artisti muusikaalbumil.

Heliloojana[muuda | muuda lähteteksti]

Sven Kullerkupp on loonud teatri- ja filmimuusikat. Koostöös lavastajate Ago-Endrik Kerge ja Ülo Vilimaaga on ta teinud muusikakujunduse ja muusikaseaded Vanemuise teatri lavastustele "Marlene" (1996, lavastaja Jüri Lumiste) ja "Edith Piaf" (1999, lavastuse "Edith Piaf – Pariisi varblane" lavastas Ago-Endrik Kerge). Ta on olnud teatri NO99 lavastuse "Nafta" (lavastajad Ojasoo ja Semper) muusikaline kujundaja. Koostöös Ago-Endrik Kergega on ta loonud muusikalise kujunduse Komöödiateatri lavastusele "Kala neljale" (2012). Koostöös lavastaja Andres Dvinjaninoviga on ta teinud muusikakujunduse Karlova teatris muusikalavastusele "Zarah Leander" (2016).

Ta on kasutanud mitme oma teose (sh muusikateoste) pealkirjas Eesti kohanimesid. Näiteks valmis tal 2010. aastal seitsmeosaline džässklaverisüit "Wormsi pildid", mille üks osa kannab pealkirja "Vormsi kellameister". Autori sõnul seob teose mõtteliseks tervikuks see, et kõik süidi lood on kirjutatud Vormsil või teel sinna.[3]

Tema loomingusse kuulub ka lastele kirjutatud vaimulik koorilaulutsükkel «Kolm palvet» (2011), kus esimene on ladina-, teine eesti- ja kolmas sanskritikeelne palve.[4]

Tele- ja raadiosaadetes[muuda | muuda lähteteksti]

Muusika esitamisega seotud vigureid[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2001. aastal Pärnus lühima suveöö muusikakonkursil Sofia Rubinat saatnud ja hiljem üksi klaverit mänginud Sven Kullerkupp võitis Edvard Griegi ainelise rapsoodia esitamise eest üllatuspreemia. Tandem esitas konkursil improvisatsiooni teemal «Solveig ja Peer Gynt». Pianist Kullerkupp kandis asjakohase olustiku loomiseks laval parukat, kleebitud vurre ja jalutuskeppi.[5]
  • 2003. aastal esines Kullerkupp Pärnu veefestivalil Watergate pudelitest tehtud vesiorelil ehk vesiksülofonil. Pudelid olid kaela ümbert juhtmeklambritega kokku seotud ning veega täidetud. Ta toonitas, et ehkki ehitas pilli ise, on sarnast pilli mängitud ammu enne teda, näiteks võis seda juba möödunud sajandil näha ja kuulda kuulsa inglise koomiku Benny Hilli komöödiasarjas.
"Õlletaara lubas mängida vaid lühikeses diapasoonis. Seetõttu tuli võtta kasutusele veinitaara. Kõige absurdsem oli see, et kõrgemaid noote andsid Itaalia veinipudelid – isegi pudelid on seal musikaalsed," on Kullerkupp toonase pilliehituse nüansse selgitanud.[6]

Kirjanduslooming[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Piano Pianissimo" (2017, Petrone Print), mille katkendiga pälvis Loomingu aastapreemia (2017).
  • "Vormsi detektiivid ja Ruhnu karu" (2018, MTÜ Forte & Piano).
  • "Vormsi detektiivid tegutsevad jälle" (2022, MTÜ Forte & Piano).
Sven Kullerkupp
Sven Kullerkupp Tartu Ülikooli valges saalis

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema kooselust Heli Vahinguga 1994. aastal sündinud poeg Karl-Johan Kullerkupp on löökpillimängija.

Teda kui endist Vormsi saare elanikku ja nüüdset Vormsil suvitajat on hüütud Vormsi Sveniks.[7][8]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ Andrus Esko. Tartu imemees peseb enne klaveri taha istumist hambad puhtaks Õhtuleht, 10.11.2005.
  2. ↑ Terrassikontsert 27. mail 2001. Tartu I Muusikakooli koduleht. Vaadatud 27.03.2022.
  3. ↑ Alo Põldmäe. Vormsi saar nüüd muusikasse valatud Sirp, 04.06.2010.
  4. ↑ Raimu Hanson. Muusik Sven Kullerkupp mängib ja salvestab Tartu Postimees, 07.11.2011.
  5. ↑ Raimu Hanson, Taavi Väinola. Parukaga Kullerkupp mängis endale preemia Tartu Postimees, 03.07.2001.
  6. ↑ Tarmo Michelson. Tartu vesiorelimeister Sven Kullerkupp kardab soolasemat Pärnu vett ja tormi Õhtuleht.ee, 10.07.2003.
  7. ↑ Vormsi pildid ja Ernesaks: Sven Kullerkupu õhtu Eesti Loodus nr 12, 2012.
  8. ↑ Alo Põldmäe. Vormsi saar nüüd muusikasse valatud Sirp, 04.06.2010.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti muusika biograafiline leksikon. 1. köide: A–M. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007, lk. 333.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Sven_Kullerkupp&oldid=6625700"