Suvekvintett
Suvekvintett (Quintetto dell'estate) on soome helilooja Magnus Lindbergi 1979. aastal flöödile, klarnetile, viiulile, tšellole ja klaverile (n-ö Pierrot'-koosseisule) loodud heliteos kestusega umbes 10 minutit. Teose on kirjastanud Chester Music. Teose esiettekanne toimus 24. mail 1980 Helsingis Ung Nordisk Musik Ensemble'i esituses.
Teos on kirjutatud 1979. aasta suvel Sienas Franco Donatoni meistrikursuste raames. Teose algne materjal pärineb ühest lõpetamata projektist naishäälele, millele Lindberg oli kirjutanud meloodia. Lindberg on rääkinud teose seostest nii Jean Sibeliuse VII sümfoonia kui ka prantsuse helilooja Tristan Murail' loominguga. Kui Sibelius räägib oma loomingu puhul doominoideest, siis Lindberg mainib pigem pusleprintsiipi – erinevate muusikaliste kujundite ja põhistruktuuride kombineerimist tervikvormiks. Lindbergile on lähedane ka Sibeliuse impulsside ja konstellatsioonide jätkuva varieerimise idee.
"Quintetto dell'estate" on nooruslikult energiline ja leidlikult virtuoosne muusika, mis koosneb viiest väiksest erinevaid muusikalisi parameetreid esile tõstvast muusikalisest ideest, mida otsekui pusletükke on omavahel eri moel kombineeritud ja suhestatud. Lindbergi heliloojakäekirjale omaselt on igal instrumendil teoses oma kadents, mis liigendab üldvormi lühikese passaažina, kulminatsioon, milles iga instrument kordab sama heli erinevas rütmis ning kulminatsioonile järgnev hajumine, mis ei kujuta enesest mitte struktuuri lihtsustumist vaid elementide kadumist. "Quintetto dell'estate" kadentsilõik on üles ehitatud avatud vormi põhimõttel: valida on nelja kombinatsiooni vahel, kuidas esitada soolokadentse ja kogu ansambli vahemänge.
"Quintetto dell’estate" esindab postserialistlikku mõtlemist, milles muusikat loodi erinevatest muusikaliste parameetritega määratletud muusikalistele sündmustele ja olukordadele tuginevatest põhimudelitest. Põhimudeleid on kasutatud kahel viisil: kas sidudes neid omavahel nagu nad on või järk-järgult nende omadusi muutes. Nende kahe printsiibi üheaegne kasutamine omakorda annab võimaluse luua dramaatiliselt intensiivseid olukordi.
See, et Magnus Lindberg on tähistanud "Quintetto dell’estate" oopusenumbriga 1, on märgiline, sest just selles loos saab kõige selgemini alguse helilooja hilisematelegi teostele omane mõtlemine muusikaliste žestidena, mis on stilistilise aspektina talle oluline kuni tänapäevani.