Spinaalstenoos

Allikas: Vikipeedia

Spinaalstenoosiks (ladina stenosis spinalis) nimetatakse lülisambakanali kitsenemisega seotud haiguslikku seisundit osadel selgroogsetel loomadel.[1]

Spinaalstenoos võib olla kaasa sündinud või omandatud.[2]


Madudel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Spinaalstenoos, koos lülisambakanali kitsenemisega, on tuvastatud eutaneerimise järgselt lahkamise käigus ka vangistuses peetud kuningboal (Boa contrictor).[3]

Inimestel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Spinaalstenoos võib põhjustada vaevusi kogu lülisamba lõikes ja selle täpseid tekkemehhanisme käesoleval ajal ei tunta. Arvatakse, et lülisambakanali kitsenemist võib põhjustada liigkasv (hüpetroofia), millega võib kaasneda ka lülisambakanali kaudu väljuvate närvide lõpmete pigistus ja ärritus.[4]Spinaalstenoosi võivad aga põhjustada ka hüpetrofeerunud fassettliigesed ning paksenenud kollasligament. Mille tulemusel võib tekkida neurogeenne klaudikatsioon või radikulopaatia. [5]

Struktuurid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Levinuimad spinaalstenoosist haaratud struktuurid on [6]:

Spinaalstenoosi ja seljaaju kompressiooni illustreeriv joonis

Diagnoosimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • haiguslugu (patsendikaart) - haigusloo ajalugu - on abiks nii haiguse väljakujunemise järgimisel, tihti käib patsinet aastaid ühtesid-samu sümptomeid arstiga arutamas, aga ka diagnoosi kinnitamisel;
  • patsiendi läbivaatus

Piltdiagnostika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Klassifikatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rahvusvahelises haiguste klassifikatsiooni 10.versioonis klassifitseeritakse spinaalstenoos alamjaotises M48, koodiga [M48.0] lülisambakanali kitsenemine e spinaalstenoos.

Ravi võimalused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Selles artiklis tutvustatakse ravimit või ravimeetodit, kuid kirjutatu pole arstlik nõuanne ning selle lugemine ei asenda arsti konsultatsiooni. Vikipeedia ei vastuta iseravimise tagajärgede eest.


Tabletiravi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Paratsetamooli kasutatakse valu vaigistamiseks, kuid selle toimeainega tabletid ei ravi teadaolevalt põletikku.

Mittesteroidsed põletikuvastased valuvaigistid (MSPVA-d) (nagu näiteks aspiriin ja ibuprofeeni sisaldavad tabletid) vaigistavad valu ja vähendavad põletikku kuid nende kasutamisskeem ja ravimi valik sõltuvad iga patsiendi konkreetsest seisundist. Farmakogeneetilised uuringud indikeerivad, et MSPVA-de põletikuvastane toime sõltub tsütokroom P450 ensüümide osalemisest nimetatud ravimite metabolismis ja on seega inidviididti erinev.

Süsteravi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Epiduraalsed süstid steroididega - (EPI-d) neid kasutatakse vahel jalavalude korral vähendamaks närvilõpmete põletiku sümptomeid.[7]

Alternatiivravi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirurgiline ravi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Spinaalstenoosi kirurgilise ravi eesmärk on lülidevahelise stabiilsuse taastamine ja närvielementide dekompressioon, selleks kombineeritakse mitmeid kirurgilisi tehnikaid.

Kirurgiline ravi on osadel patsientidel leevendanud spinaalstenoosiga seotud valu piltdiagnostikaga kindlaks määratud lülisamba piirkonnas. Operatsioonijärgse aja jooksul tekkida võiv valu lülisamba teistes piirkondades vajaks aga uut arsti konsultatsiooni.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Meditsiinisõnastik" 717:2004.
  2. Santhosh A. Thomas, DO, Spinal stenosis: history and physical examination, Phys Med Rehabil Clin N Am 14 (2003) 29–39, veebiversioon (vaadatud 09.05.2014) (inglise keeles)
  3. N.M. Ocarino, C.E. Goulart, S.M. Falci, P.C. Souza, R. Serakides, Osteopetrosis and osteonecrosis in snake Boa constrictor, Arq. Bras. Med. Vet. Zootec., v.60, n.5, p.1284-1287, 2008, veebiversioon (vaadatud 14.05.2014) (inglise keeles)
  4. Lumbar Spinal Stenosis - What Happens, veebiversioon (vaadatud 08.05.2014) (inglise keeles)
  5. Spinaalstenoos, veebiversioon (vaadatud 09.05.2014)
  6. [http://www.niams.nih.gov/Health_Info/Spinal_Stenosis/ Questions and Answers about Spinal Stenosis, jaanuar 2013, National Institute of Arthritis and Muscosceletal and Skin Diseases, veebiversioon (vaadatud 09.05.2014) (inglise keeles)
  7. [1]

Välisallikad[muuda | redigeeri lähteteksti]