Sophie (Austria)

Allikas: Vikipeedia
Sophie portreemaal, autor Joseph Stieler (1832)

Sophie Friederike Dorothea Wilhelmine (27. jaanuar 1805 München28. mai 1872 Viin) oli Baieri printsess ja Austria ertshertsoginna.

Lapsepõlv ja noorpõlv[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sophie oli Baieri Baieri kuninga Maximilian I ja tema teise abikaasa Karoline Friederike Wilhelmine von Badeni tütar.

Sophie Friederike ja Saksimaa kuninganna Maria Anna olid ühemunakaksikud.

Erinevalt tolle aja tavast hoolitsesid printsess Sophie vanemad oma arvukate laste eest isiklikult. Nad tahtsid, et lapsed kasvaksid moodsa mõtlemisega inimesed. Hoolimata kasvatuse vabadusest taotleti kinnipidamist teatud reeglitest, mille seas peamine oli absoluutne täpsus.

Sophie oli kena välimusega tüdruk. Tal olid tumedad silmad, roosa nahk ning sale figuur.

Sophie isale oli keisri Austria keisri Franz I kavatsus naita oma teine poeg Franz Karl Sophiega väga tähtis, mistõttu taustauuringuid ei tehtud. Sophie esimene kohtumine oma tulevase abikaasaga oli šokeeriv, sest peigmees oli kohmaka olekuga ja silmapaistmatu välimusega ning temaga sai vestelda üksnes jahist. Et ka Sophie vanemad polnud ertshertsog Franz Karli kujutlenud nii raskepärase ja väheligitõmbavana, lootis tüdruk, et isa selle kosilase tagasi lükkab. Ent võidule pääsesid poliitilised kaalutlused: Franz Karl oli Austria troonipärilusjärjestuses teisel kohal ning arvati, et troonipärija oma epilepsia tõttu kunagi keisriks ei saa. Sophie sai rikkaliku kaasavara, et teda Viini õukonnas ei peetaks vaeseks provintsipruudiks. Rasked kirstud täideti kõige peenemast linast pitspesuga ning kõige mainekamate Müncheni moeloojate rõivastega. Ehted valis välja Sophie isa Maximilian I isiklikult, keda peeti kalliskivide asjatundjaks.[1]

Elu Viinis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sophie abiellus 4. novembril 1824 Viinis Austria ertshertsogi Franz Karliga, kes oli Austria keisri Franz I ning ühtlasi viimase Saksa-Rooma keisri Franz II ja tolle abikaasa, Napoli-Sitsiilia printsessi Maria Theresa poeg. Alles pärast kuut abieluaastat ja mitmeid nurisünnitusi ning mitmeid kuurortis viibimisi tuli Bad Ischlis ilmale paari esimene laps Franz Joseph. Vastavalt kaks ja pool aastat hiljem sündisid pojad Maximilian (Mehhiko)Ferdinand Maximilian ja Karl Ludwig ning kaksteist aastat hiljem Ludwig Viktor. Viinis levisid kuulujutud, et kahe vanema poisi tegelik isa on kas Vasa prints Gustav või Reichstadti hertsog. Paartil oli ka tütar ertshertsoginna Maria Anna (1835–1840), kes elas ainult nelja-aastaseks. Oma onu Ferdinandi kombel põdes ta epilepsiat, millesse ta ka suri.

Kriisiaastal 1848 päästis Sophie oma otsustavusega Austria monarhia. Ta oli vaimurikas ja energiline inimene ning avaldas ultramontanismi soovijana Austria poliitikale suurt mõju. Rahvas nimetass teda "ainsaks meheks" õukonnas. Keiser Franz Josephi emana oli tal suur võim, mida said omal nahal tunda eelkõige Ungari patrioodid, keda ta vihkas.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Sigrid-Maria Größing. Sisi und ihre Familie, Ueberreuter

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]