Silmviburlane

Allikas: Vikipeedia
Silmviburlane
Euglena EPA.jpg
Taksonoomia
Domeen: Eukarüoodid Eukaryota
Riik: Protistid Protista
Ülemhõimkond: Excavata
Hõimkond: Euglenozoa
Klass: Eugleniidid Euglenoidea
Selts: Euglenales
Sugukond: Euglenaceae
Perekond: Silmviburlane Euglena
Ehrenberg, 1830

Silmviburlane (taimviburloom; Euglena) on protistide perekond hõimkonna Euglenozoa eugleniidide klassist.

Silmviburlane on üherakuline organism. Tal on kindel kehakuju ja üks vibur. Nad on umbes 0,05 mm pikkused. Silmviburlased elavad enamasti magevees (näiteks lompides ja tiikides), kus on kõdunenud lehti; kuid esineb ka merelisi vorme.

Silmviburlase keha eesmises otsas on pikk ja niitjas jätke – vibur, ning selle lähedal valgustundlik (oranžikas-)punane silmtäpp. Silmtäppi abil tajub ta valgust, mille poole ta ujub (fototaksis). Viburit kasutades ta justkui kruvib end vees edasi. Silmviburlane paljuneb pikipooldumise teel.

Toitumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rohelise värvuse annavad talle tsütoplasmas olevad kloroplastid. Valguse käes toimub kloroplastides fotosüntees nagu taimedelgi. Selle tagajärjel koguneb tsütoplasmasse varuaine, mida ta saab vajaduse korral kasutada toiduna.

Kui roheline silmviburlane jääb pikaks ajaks pimedasse muutub ta keha värvusetuks. Nälga ta aga ei jää. Siis hakkab ta omastama vees lahustunud aineid läbi keha pinna.

Lihtsustatult võib öelda, et silmviburlane toitub valguse käes nagu taim, pimedas aga nagu loom. Sellist toitumistüüpi nimetatakse miksotroofiaks.