Savra lahing
 | See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2022) |
 | Artiklis puuduvad viited. (Jaanuar 2022) |
| Savra lahing | |||
|---|---|---|---|
| Osa Osmanite sõjad Euroopas | |||
| Toimumisaeg | 18. september 1385 | ||
| Toimumiskoht | Sauria väli Lushnjë lähedal | ||
| Tulemus | Osmanite võit | ||
| Osalised | |||
| |||
| Väejuhid või liidrid | |||
| |||
| Jõudude suurus | |||
| |||
Savra lahing (albaania: Beteja e Savrës, serbia: Bitka na Saurskom polju, türgi: Savra Muharebesi; "Lahing Sauria väljal") või Vjosë lahing toimus 18. septembril 1385 Osmanite ja palju väiksemate Zeta vägede vahel Savra väljal Lushnjë lähedal (tänapäeva Albaania keskosas). Karl Topia kutsus Osmanid appi oma Balša II vastases vaenutegevuses.
Taust[muuda | muuda lähteteksti]
1372. aastal abiellus Balša II Valona despoodi Ivan Komnin Aseni tütre Komninaga. Kaasavarana omandas Balša Valona (tänapäeva Vlorë), Berati ja Kanina (tänapäeva Albaania lõunaosas) linnad, mis asusid Aseni provintsis. 1385. aastal vallutas Balša II Durazzo (tänapäeva Durrës), arvatavasti Karl Topialt. 1385. aasta aprillis Ragusale välja antud hartas kutsus ta end "Durazzo hertsogiks". Balšići valduste laienemine Epeirosesse tõi ta rindejoonele Osmanite vastu. Olles teadlik Osmanite püüdlustest tema territooriumile, palus Balša II 8. augustil 1385 veneetslased endale nelja galeeriga appi.
Lahing[muuda | muuda lähteteksti]
Karl Topia kutsus konfliktis Balša II-ga endale Osmanid appi. Topia kutsele vastati ja Hayreddin Paşa tõi oma väed Ohridi piirkonnast (tänapäeva Makedoonia) Sauria väljale Lushnjë lähedal. Uudised Osmanite vägede sissetungist Berati piirkonda jõudsid Balša II-ni Durrësis viibides. Mavro Orbini sõnul kogus Balša II Durrësis 1000 meest ja suundus oma aadlike nõuandeid eirates Osmanite rüüstajate vastu võitlema. Pole üllatav, et Balša väikestel jõududel oli vähe edu ja Balša II hukkus. Orbini töö on ainus allikas, mis mainib Ivaniš Mrnjavčevići selles lahingus osalenuna. Mõned teadlased usuvad, et teda polnud isegi olemas, samas kui teised usuvad, et ta polnud iseseisev keskaegne isand, vaid Balšići perekonna ustav liige. Teine isik, keda ainult Orbini mainis, on vojevood Đurađ Krvavčić, keda kirjeldatakse kui vaprat sõdalast, kes samuti selles lahingus hukkus. Mavrini selgitab, et Balša II surnukehal raiuti pea maha ja see viidi Hayreddin Paşale.
Tagajärjed[muuda | muuda lähteteksti]
Kuna Osmanid olid võidukad, sai enamik kohalikest Serbia ja Albaania isandatest nende vasallideks. Kohe pärast seda lahingut vallutas Topia Durrësi tagasi, tõenäoliselt Osmanite ülemvõimu all. Osmanid vallutasid Kruja, Berati ja Ulcinji, kuid varst taandusid neist, hoides oma alalise kontrolli all ainult Kastoriát. Mõned allikad selgitavad, et Osmanid jäid Berati tõenäoliselt kavatsusega kasutada seda tugipunktina Vlorë vallutamiseks.
Mavro Orbini töö (Slaavlaste kuningriik) on selle lahingu üks peamisi esmaseid allikaid. See sisaldab palju ebaõigeid ja ebatäpseid andmeid. Teine otsene allikas Savra lahingu kohta on Marin Barleti, kes selgitas, et Balša II oli vapper ja idealistlik.
See lahing pani aluse sajandeid kestnud Osmanite kohalolekule Balkani selles osas. Serbia ajaloolane Stojan Novaković rõhutas, et lahingu tähtsus nendele Serbia ja Albaania isandatele on võrreldav Maritsa ja Kosovo lahingu omaga. Selle lahingu oluliseks tulemuseks oli albaanlaste sissevool Osmanite vägedesse, kes olid selle tugevuse oluliseks allikaks järgmise 527 aasta jooksul.