Sõjatuvi

Allikas: Vikipeedia
USA sõjatuvide teenistus.

Sõjatuvisid on sõdades kasutatud tuviposti teel teadete edastamiseks muistsetest aegadest alates, kuna tuvid on head sõnumiedastajad oma kodutruuduse, sõltumatuse, märkamatuse ja vastupidavuse tõttu.

Sõjatuvid ajaloos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vana-Rooma armee kasutas sõjatuvisid juba 2000 aastat tagasi.[1]

19. sajandil[muuda | redigeeri lähteteksti]

1871 Prantsuse-Preisi sõja ajal, kui Pariis oli alistatud Preisi vägede poolt, kasutas Prantsuse sõjavägi kuumaõhupalle, et transportida tuvisid vaenlase liinide taha. Mikrofilmidel pilte tuhandete sõnumitega kandsid tuvid Pariisi isegi nii kaugelt kui London. Üle miljoni erineva sõnumit reisis niiviisi tänu tuvidele neljakuise piiramisrõngas oleku ajal. Siis mõisteti kui kasulikud sõjatuvid tegelikkuses on ja nii kasutati neid palju ulatuslikumalt juba Esimeses maailmasõjas.

Saksa õhuluure kaameraga tuvi I maailmasõjas.

I maailmasõjas[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sõjatuvisid kasutati laialdaselt Esimese maailmasõja ajal. 1914 esimese Marne lahingu ajal oli Prantsuse armeel vägede juures juba 72 tuvilat.

USA armee Signal Corps (Signaalkorpus) kasutas 600 tuvi ainuüksi Prantsusmaal. Üks nende sõjatuvi, Black Check kukk nimega Cher Ami, autasustati Prantsuse sõjamedaliga "Croix de Guerre with Palm" kangelasliku teenistuse eest, kui ta viis Verduni lahingu ajal kohale 12 olulist sõnumit. Tema viimasel missioonil 1918 oktoobris tõi ta sõnumi kohale vaatamata läbilastud rinnale ja tiivale. Oluline sõnum, mis oli ta purustatud jala küljes, päästis umbes 200 USA 72st Jalaväediviisi "Lost Battalion"'i (Kadunud Pataljoni) sõduri elu.

II maailmasõjas ja hiljem[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teise maailmasõja ajal kasutas Suurbritannia umbes 250 000 sõjatuvi. Dickin Medal, kõrgema võimaliku autasuga, mida saab anda mitteinimestele, autasustati 32 tuvi, sealhulgas United States Army Pigeon Service' tuvi G. I. Joe ja Iiri tuvi Paddy.

Suurbritannia Lennuministeerium säilitas tuvide sektsiooni nii II maailmasõja ajal, kui ka vahetult selle lõppedes. Tuvinduse Komitee tegi otsuse tuvide kasutuse asjus sõjalistel eesmärkidel. Sektsiooni juht Lea Rayner reporteeris 1945, et tuvisid saab treenida kandmaks väikseid lõhkekehi või biorelvi täpsete sihtmärkideni. Seda ideed komitee ei realiseerinud ja 1948 otsustas Suurbritannia sõjavägi loobuda tuvide edasisest kasutusest. Sellegipoolest oli Suurbritannia salateenistus M15 mures, et vaenlased võivad tuvisid kasutada. Kuni 1950 säilitasid nad 100 lindu tsiviiltuvilates, et harjutada tuvidevastast tegevust.[2]

Šveitsi armee kaotas oma tuvide sektsiooni alles 1996.

Kinnitamata viimased kasutamised[muuda | redigeeri lähteteksti]

2000 teatas India politsei, et on tabanud Pakistanist saabunud tuvi, kes võis kanda salajast teadet Pakistanist.[3]

Autasustatud sõjatuvid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kokku 34 tuvi autasustati Dikin Medaliga.[4] Neist tuntumad:

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Blechman, Andrew (2007). Pigeons-The fascinating saga of the world's most revered and reviled bird.. St Lucia, Queensland: University of Queensland Press. ISBN 978-0-7022-3641-9.
  2. "Auflösung des Brieftaubendienstes abgeschlossen" (July 2, 1996)". www.admin.ch. 1996-07-02. Retrieved 2013-04-25.
  3. By Express / AFP (2010-05-29). ""Fowl play: alleged spy pigeon held in India" (May 28, 2010)". Tribune.com.pk. Retrieved 2013-01-05.
  4. Flying heroes: The true story, PDSA Dickin Medal: 'the animals' VC'

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]