Rudolf III (Hachberg-Sausenberg)
 | See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2022) |
 | Artiklis puuduvad viited. (Jaanuar 2022) |
| Rudolf III | |
|---|---|
.jpg) Rudolf III portree tema haual Galluse kirikus Röttelnis | |
| Sünniaeg | 1343 |
| Surmaaeg | 1428 |
| Abikaasa |
Adelheid von Lichtenberg Anna von Freiburg-Neuenburg |
| Lapsed |
Otto III Wilhelm |
| Vanemad |
Rudolf II Katharina von Thierstein |
Hachberg-Sausenbergi markkrahv Rudolf III (1343–1428) oli markkrahv Rudolf II ja Thiersteini Katharina poeg. Ta päris Hachberg-Sausenbergi pärast oma isa surma 1352. aastal. Kuna ta oli sel ajal alaealine, oli tema eestkostjaks tema onu Otto I. Kui Rudolf III jõudis täisikka, valitsesid tema ja Otto I koos kuni Otto surmani 1384. aastal. Rudolf III peetakse kõige olulisemaks Hachberg-Sausenbergi markkrahviks.
Valitsemine[muuda | muuda lähteteksti]
Ehitustegevus[muuda | muuda lähteteksti]
Rudolf III algatas mitmeid ehitusprojekte. Tema residentsile Röttelni linnusele lisati 1360. aastal kaks väravahoonet, üks suur hoone ja torn. 1387. ja 1392. aastal lisati muid suuri hooneid. 1401. aastal ehitas ta Röttelni külla kiriku. 1418. aastal arendas ta selle kiriku oma territooriumi peakirikuks. Rudolfi hauda ja tema teise naise Anna hauda, mõlemad selles kirikus, peetakse Reini ülemjooksul gooti kunsti peamisteks näideteks.
Riigi suveräänsuse laiendamine[muuda | muuda lähteteksti]
Oma pika valitsusaja jooksul suutis Rudolf oluliselt laiendada oma riigi suveräänsust:
- 1365. aastal vahetas ta Huttingeri küla Höllsteini vastu (Baseli piiskopiga)
- 1366. aastal sai ta oma onult Otto I-lt osa Sausenbergist
- 1368. aastal ostis ta Münchi rüütlilt Konradilt Weil am Rheini, Wintersweileri, Welmlingeni külad, lisaks mõned Haltingeni mõisad ning Otlikoni linna ja kreisi. Ta ostis ka Hauensteini Wilhelmilt ja tolle pojalt Henmannilt Dossebachi
- 1394. aastal läänistas Münchi piiskop Konrad talle Breisgau lääni
- 1400. aastal ostis ta Neuensteini isandkonna, sealhulgas Gersbachi, Schlechtbachi, Raitbachi, Kürnbergi ja Schweigmatti külad. Neuensteini linnus oli antud Püha Blasiuse kloostrile, kuid 1401. aastal loobus klooster oma õigustest sellele.
Abielud ja lapsed[muuda | muuda lähteteksti]
Rudolf III esimene abikaasa oli Lichtenbergi Adelheid ja teine oli Freiburg-Neuenburgi Anna. 13. veebruaril 1387 sõlmis Rudolf abielulepingu Freiburgi Konradi ja Neuenburgi Elsega Konradi 13-aastase õe Anna jaoks. Tema kaasavara oleks 12 000 floriini kujul: Sennheimi linn ja kreis väärtusega 7500 floriini, Isteini linnus väärtusega 3000 floriini, 1500 floriini sularaha tingimusel, et ta kasutab seda mõisate loomiseks Hauensteini, metsade ja mägede jõe mõlemal kaldal vahelisele alale ühe aasta jooksul pärast pulmi. Annaga sai ta seitse poega ja kuus tütart. Üks poeg ja kolm tütart langesid 1420. aastal katku ohvriks. Tema poeg Otto (1388–1451) oli aastatel 1411-1434 Konstanzi piiskop Otto III von Hachberg ja võõrustas 1415. aastal Konstanzi kirikukogu. Sellisena osales ta tšehhi reformaatori Jan Husi tuleriidal põletamises. Ainus poeg, kes ta üle elas, oli noorim, Wilhelm, kes sai 1428. aastal tema järglaseks.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
| Eelnev Rudolf II koos Otto I |
Hachberg-Sausenbergi markkrahv 1352-1428 koos Otto I aastani 1384 |
Järgnev Wilhelm |
