Rokiškise mõis

Allikas: Vikipeedia
Rokiškise mõisa peahoone

Rokiškise mõis (leedu Rokiškio dvaras) on endine mõis Leedus Rokiškise rajoonis Rokiškises.

Mõisakompleks on klassitsistlik. Peahoone asub aadressil Tyzenhauzų g. 5.[1] Mõisakompleks annab hea ülevaate Leedu arhitektuuri arengust.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Rokiškise mõisa mainiti esimest kord aastal 1499. Aastal 1500 mainiti esimest korda sealset kirikut ja kihelkonda. Aastal 1516 nimetati Rokiškist esimest korda linnaks. Zygmunt I andis mõisa aastal 1523 Kroszyńskite valdusse. Nende omandisse jäi see umbes 200 aastaks.

Rokiškise järgmised omanikud olid Tiesenhausenid, kes said selle endi valdusse aastal 1715. Ignacy Tyzenhauz, Rzeczpospolita sõjaväelane, oli ka praeguse Rokiškise mõisakompleksi rajaja. Arvatakse, et peahoone arhitekt võis olla Laurynas Gucevičius. Pärast uute hoonete valmimist muutsid nad mõisa oma uueks residentsiks, hüljates vana elukoha Pastavys. XVIII sajandi lõpus lasid nad rajada asula keskväljaku, mida ühendas mõisaga allee. Aastal 1810 oli Rokiškise mõis 13 mõisast koosneva valduse keskuseks. Tiesenhausenite initsiatiivil rajati asulasse võõrastemaja, telliselööv, pruulikoda, veski, haigla ja kool. Tiesenhausenite mälestuseks on Rokiškise vapil kujutatud härga.

XIX sajandi keskel läks Rokiškise mõis Przeździeckite valdusse. Nemad lasid ka peahoone aastal 1905 Poola romantismi vaimus ümber ehitada, lisades ehitisele barokseid elemente. Aastal 1940 mõis võõrandati ja Przeździeckid lahkusid Leedust.

Aastal 1952 rajati peahoonesse Rokiškise koduloomuuseum.[2] Muuseumil on ligi 60 000 eksponaati, sealhulgas ka mõisa varad ja kunstiteosed. Muuseumis korraldatakse kirjandusõhtuid ja klassikalise muusika kontserte.[3]

Arhitektuur[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisakompleksist on säilinud 15 ehitist. Nende seas on kaks kontorihoonet, pruulikoda, jääkelder, mõisa väravad, valitsejamaja, vahimajake, pesuköök, ait, kasvuhoone ja mitmed teenijate elamud. Peahoone valmis aastal 1801 ja selle puhul on tegemist klassitsistliku hoonega, millele on lisatud barokseid elemente; klassitsistlikud on ka kontorid. Pruulikoda on uusgooti stiilis. Teenijate majad ja vahimajake on seevastu historitsistlikud ehitised.[4]

Aastal 1797 oli peahoone juures 16 hektari suurune park. Tänapäeval on selle pindala 28,1 hektarit, seda ehivad kaks suurt tiiki.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]