Reoveesete

Allikas: Vikipeedia

Reoveesete (edaspidi ka sete) on reoveest füüsikaliste, bioloogiliste või keemiliste meetoditega eraldatud suspensioon, mis jaguneb orgaanilise aine töötlemistõhususe alusel töödeldud ja töötlemata setteks[1]. Reoveesete on suurim reovee töötlemise kõrvalprodukt mahu järgi[2]. Vastavalt jäätmeseadusele käsitletakse reoveesetet jäätmena. Sama seaduse järgi on see biolagunev jääde[3].

Reoveesette liigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Orgaanilise aine töötlemistõhususe alusel jaguneb reoveesete

  • töödeldud ja
  • töötlemata setteks.

Reoveesete on töödeldud, siis kui selles sisalduv orgaaniline aine on pinna- ja põhjaveele, mullale, taimedele, loomade ja inimeste tervisele ohutuks muudetud. Sete on töötlemata, kui selles on ainult vähendatud veesisaldust või kui settele on lisatud tugimaterjale, kuid seda pole regulaarselt segatud ning sete pole seisnud vähemalt kuus päeva temperatuuril üle 60 °C.[4]

Olenevalt sellest, millises reoveepuhastuse etapis reoveesetet eraldatakse, võib seda jaotada järgnevalt[2]:

  • eelsetitamisel tekkiv sete, mida nimetatakse ka toorsetteks, toormudaks või esmaseks mudaks;
  • bioloogilise puhastuse jääkaktiivmuda, s.o aktiivmudapuhastuses tekkiv muda või biomuda;
  • segamuda, s.o toorsette ja/või biomuda segu.

Reoveesette koostis ja omadused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Reoveesete koosneb seitsmest põhikomponendist[5].

Vesi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Töötlemata sette peamine komponent on vesi. Niiskussisaldus sõltuvalt kasutatud käitlusmeetodi tüübist on tavaliselt 99,8–88,0%. See teebki reoveesette töötlemise ja kõrvaldamise üheks keerulisemaks keskkonnaprobleemiks selles valdkonnas. Järk-järgulisel vee eemaldamisel tihendamis- ja tahendamisprotsesside tulemusena saavutatakse sette kuivainesisaldus kuni 20%.

Orgaaniline aine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sete sisaldab rohkesti orgaanilist ainet, milleks on enamasti mikroorganismid ja nende laguproduktid. Orgaanilise aine sisaldus varieerub, sõltuvalt kasutatud käitlusmeetodist. Selle väärtus võib ulatuda 70%-ni.

Toitained[muuda | redigeeri lähteteksti]

Reoveesete sisaldab taimtoitaineid, millest olulisemad on lämmastik (N), fosfor (P) ja kaalium (K). Nende keskmised kontsentratsioonid töödeldud reoveesettes on vastavalt 3,3%, 2,3% ja 0,3%[6]. Need ühendid ongi põllumajanduslikult kõige väärtuslikumad. Settes sisalduvad veel kaltsium (Ca), magneesium (Mg) ja raud (Fe).

Patogeenid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Patogeen on mikroorganism või keemiline aine, mis on võimeline kutsuma taim- või loomorganismis esile haigusi. Reoveesettest võib leida neli peamist patogeenide liiki:

  • bakterid (Salmonella sp, Shigella sp, Vibrio cholerae, Campylobakter jejuni, Escherichia coli);
  • viirused (Hepatiit A, Rotaviirus, Polioviirus, Reoviirus, Kalitsiviirus);
  • algloomad (Cryptosporidium, Entamoeba histolytica, Giardia lamblia, Toxoplasma gondii);
  • helmintid (Ascaris lumbricoides, Ascaris suum, Trichuris trichiura, Toxocara canis, Taenia saginafa, Taenia solium, Necator americanu).

Raskmetallid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Reoveesette kasutamine põllumajanduses on saanud palju tagasilööke just raskmetallide esinemise tõttu. Raskematallid pärinevad linnade ja asulate tööstusettevõtetest ja keemialaboritest[7]. Analüüsid on näidanud, et keskmiselt sisaldub raskmetalle rohkem settes kui põllumajandusmaas. See tähendab, et kontrollimatu sete kasutamine väetistena võib tõsta raskmetallide kontsentratsiooni mullas.[2]

Reoveesette komponentideks on veel anorgaanilised ühendid (silikaadid, Ca ja Mg ühendid) ja toksilised orgaanilised ühendid – polüklooritud bifenüülid (PCB), polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH), lineaarsed alküülbenseensulfonaadid (LAS) ning dioksiinid[5].

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Veeseadus
  2. 2,0 2,1 2,2 Werther, J., Ogada, T. 1999. Sewage Sludge Combustion. Progress in Energy and Combustion Science. V. 25/1. p. 55–116.
  3. Jäätmeseadus
  4. Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded
  5. 5,0 5,1 Rulkens, W. 2008. Sewage sludge as a biomass resource for the production of energy: overview and assessment of te various options. Energy & Fuels. V. 22. p. 9–15.
  6. Epstein, E. 2003. Characteristics of sewage sludge and biosolids. Land Application of Sewage Sludge and Biosolids. CRC Press. 15 pp.
  7. Tälli, P., Riispere, A., Avatare, L. 1996. Kommunaalmuda kasutamisest mullaviljakuse tõstjana. Rmt: Möls, T., Kalda, A., Kongo, L., Milius, A. (toim). Eesti Loodusuurijate Seltsi aastaraamat. 77 köide. Teaduste Akadeemia kirjastus. Tallinn. lk. 146–153.