Rely

Allikas: Vikipeedia
Rely

Vapp

Pindala 4,8 km²[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke 452 (1.01.2021)[2] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid 50° 34′ N, 2° 22′ E
Rely (Prantsusmaa)
Rely
Rely vallamaja

Rely on vald Põhja-Prantsusmaal Pas-de-Calais' departemangus.

Rely asub umbes 19 km Béthune'ist läänes ja 55 km Lille'ist edelas, teede D341 ja D90 ristumiskoha ümbruses. Valda läbib Autoroute A26.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Rely küla oli olemas juba galloromaani perioodil ja asus rooma tee ääres, mis ühendas Thérouanne'i, Arrasi ja Boulogne-sur-Meri.
Paljudel sellel teel või selle lähedal asuvatel küladel on sama päritolu, nagu Blessy, Estrée-Blanche, Ligny-lès-Aire, Auchy-au-Bois ja Ferfay. Algselt väikesed Rooma jaamad, kuhu väed või konvoid tulid puhkama ja sööma oma reisidel Rooma, Arrasi, Thérouanne'i ja Boulogne'i vahel, arenesid need jaamad seejärel välja ja neist said tänapäeva külad.

Laia ja sügava vallikraaviga ümbritsetud künkale ehitatud linnus oli pelgupaigaks normannide, flaami ja hispaania armee järjestikuste sissetungide ja rüüstamiste eest. Rely on sajandite jooksul jälginud muutliku Artois' piirkonna saatust:

  • 863. aastal oli see Flandria osa;
  • 1180. aastal sai sellest Prantsuse territoorium;
  • 1226. aastal sai selle Robert I d'Artois, Louis VIII poeg;
  • 1384. aastal kuulus see Burgundia Charles Südile;
  • 1493. aastal läks see Habsburgidele;
  • 1640. aastal vallutas Prantsusmaa Artois' tagasi, kuid vaid osa sellest läks Prantsusmaale, teine osa, kuhu kuulus Rely, jäi Flandriale;
  • 1679. aastal läks kogu Artois lõpuks Prantsusmaale.

Vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]

  • St. Martini kirik, pärineb 16. sajandist.
  • Feodaallinnuse vall ja kraav.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]