Reichswehr

Allikas: Vikipeedia
Weimari vabariigi Reichwehri lipp
Saksa Riigi Reichwehri lipp

Reichswehr oli Saksamaa relvajõudude nimetus aastatel 1919–1935.

1933. aastal pärast Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei juhi Adolf Hitleri valimist Saksamaa kantsleriks taastati Saksamaal 16. märtsil 1935 maaväed "Wehrmacht" ja 1. juunil 1935. aastal sõjalaevastik "Kriegsmarine".

Üleminekuperiood[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saksamaa allkirjastas pärast Esimese maailmasõja kaotust 11. novembril 1918. aastal vaherahulepingu Compiegne ja Versailles' rahulepingu 28. juunil 1919. aastal.

Sõjale järgnenud demobiliseerimise käigus lagunes endine Saksa keiserlik armee, kuid 1918–1919 toimunud revolutsiooniliste sündmuste ajal moodustusid Vabakorpused (saksa keeles Freikorps), mis koondasid oma ridadesse vabatahtlikkuse alusel maailmasõja veterane.

1919. aasta 6. märtsil moodustas Weimari vabariigi valitsus uue Ajutised Saksa kaitsejõud (Vorläufige Reichswehr, mis koosnesid Ajutistest maavägedest ja (Vorläufige Reichsheer) mereväest (Vorläufige Reichsmarine).

1919. aasta 30. septembril moodustati Weimari vabariigi valitsuse poolt maaväed (Übergangsheer, kuid Ajutine merevägi (Vorläufige Reichsmarine) tegutses ajutise nimetusega kuni 1921. aastani.

"Weimari vabariik ja Saksa Riik" 1919–1937

1919. aasta 28. juunil allkirjastas Saksamaa valitsus Versailles' rahulepingu, mille alusel oli sõja kaotanud Saksamaal, Antante võitjariikide poolt lubatud pidada vaid 100 000 mehe suurust sõjaväge.

Reichwehr[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saksamaa relvajõud Reichwehr moodustati ametlikult 1921. aasta 1. jaanuarist ning koosnes Reichsmarinest ja Reichsheerist. Reichwehri koosseisu kuulus 2 väegruppi juhtkonnaga, 7 jalaväediviisi ja 3 ratsaväedivisjoni.

Reichwehri koosseisus:

  • 1. väegrupp, keskusega Berliinis, koosseisus 1.–4. jalaväediviis ja 1.–2. ratsaväedivisjon
  • 2. väegrupp, keskusega Kasselis, koosseisus 5.–7. jalaväediviis ja 3. ratsaväedivisjon

Maavägede juhtajad[muuda | redigeeri lähteteksti]