Regionaalne identiteet

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia

Regionaalne identiteet on geograafia valdkonnas kasutatav mõiste, mis iseloomustab nähtust, mille alusel inimesed seovad end teatud regiooni sotsiaalse süsteemiga.[1] Regionaalne identiteet on laiema tähtsusega, keskendudes regioonide olemusele, ühitades nii regiooni materiaalseid (loodus, kultuur, majandus) kui ka abstraktseid (kuuluvustunne) omadusi.[2] Inimesed, grupid, institutsioonid, kes tunnevad, et nad kuuluvad teatud piirkonda ja on osa sellest, jagavad teatud piirkonna regionaalset identiteeti.[3] Regionaalne identiteet ühitab nii kultuurilist-ajaloolist kui ka poliitilist-majandusliku mõõdet. Igasugune sümboolika ja ideoloogia ei oma mõtet ilma asjakohase tundmuseta ja on jõuetu esile kutsumaks ühtsus ja samastumist ühiskonnas.[4]

Regionaalne identiteet on kui spirituaalne ruum, mis omandab kuju inimeste teadvuses.[5]

Regionaalse identiteedi ideed kasutatakse mitmesugustes valdkondades. Poliitilises sektoris on regionaalne identiteet vahend võimu kehtestamiseks teatud regioonis. Majandussektoris soovitakse regionaalsele identiteedile rõhudes kindlustada ja suurendada majanduslikku kasu ning kultuuri valdkonnas kasutatakse regionaalset identiteeti vahendina, mille abil säilitada ja kaitsta kohalikule piirkonnale omaseid tunnuseid.[6]

Regionaalset identiteeti võib ka defineerida emotsionaalse ilminguna, mis on seotud regionaalse teadvusega, tuues inimestes ja inimgruppides esile nii kuuluvustunde kui samas ka erisused sotsiaalsete gruppide vahel.[7] Regionaalne identiteet on mitmetasandiline nähtus. Nii näiteks võib üks piirkond olla osa nii linnast, vallast, maakonnast, riigist, maailmajaost ning samuti võib üks inimene tunda enda kuuluvust kõigisse eri tasanditesse.[2]

Regionaalne identiteet koosneb kahest eraldiseisvast, kuid omavahel tihedalt läbipõimunud osast: elanike regionaalsest identiteedist ja regiooni identiteedist. Mõlemad jagunevad veel omakorda kaheks. Esimene neist on seotud elanike teadvusega ning hõlmab teatud regiooni elanike nägemust enda kogukonnast ja keskkonnast. Regiooni identiteet hõlmab regiooni kuvandit; ühelt poolt seda, millisena kohalik kogukond oma regiooni näeb, ning teiselt poolt seda, millisena regioonist väljas pool elavad inimesed teatud regiooni näevad.[2] Regiooni identiteet toob esile teatud regioonile iseloomulikud füüsilised, kultuurilised ja ajaloolised tunnused, mis eristab vastavat regiooni teistest. Regionaalne identiteet määratleb, kuidas kohalikud inimesed end teatud regiooniga seovad ja kuidast nad end regiooni kaudu defineerivad.[8]

Regionaalse identiteedi kujunemine[muuda | muuda lähteteksti]

Regionaalset identiteeti võib vaadelda peamise komponendina regiooni institutsionaliseerimises. Regiooni puhul on oluline mõista, et tegemist on sotsiaalse ja laialdase kooslusega, kus toimub pidev regioonile omaste tunnuste taastootmine. Regiooni institutsionaliseerimine ja regionaalse identiteedi kujunemine ja muutumine koosneb neljast osast, milleks on territoriaalne vorm, sümbolistlik vorm, institutsionaalne vorm ning regiooni määratlemine regionaalses süsteemis. Kõik neli osa mõjutavad üksteist ja on tihedas seoses ning toimuvad samaaegselt.[2]

Territoriaalse vormi puhul kujunevad teatud regioonile piirid, mis muudab regiooni eraldiseisvaks ja tunnustatud üksuseks laiemas ruumilises struktuuris. Piiride olemasolu on peamine alus selleks, et teatud piirkonna inimestel tekiks regionaalne teadlikkus. Sümbolistliku vormi puhul luuakse regioonis erinevaid territoriaalseid sümboleid. Kõige tähtsamateks regiooni sümboliteks on nimi, vapp, lipp, samas omandavad sümbolistliku mõõtme ka ehitis või maamärk. Sümbolid võivad omada eri tähendust regioonis elavate ja regioonist väljas pool elavatele inimestele. Institutsionaalne vorm seisneb eri institutsioonide loomises, mis säilitavad regiooni imagot, kasutades regiooni sümboleid. Institutsioonide hulka kuuluvad näiteks koolid, omavalitsused, mittetulundusühingud, seltsid, aga ka mitteformaalsed sõpruskonnad. Institutsioonid võivad end identifitseerida nime, sümboolika, värvi ja muu alusel, mida on võimalik seostada teatud piirkonnaga ning seeläbi tõsta kohalike elanike kuuluvustunnet. Regiooni moodustumise käigus omandab regioon administratiivse rolli. Kuid administratiivse positsiooni kõrval on olulisel kohal ka sotsiaalsed institutsioonid, mis kujundavad regionaalset identiteeti ja seovad kohalikud elanikud kindla piirkonnaga.[2]

Kõige tugevam on regionaalne identiteet piirkondades, mis on arenenud mitmete põlvkondade vältel eraldiseisval territooriumil. Sellised traditsioonilised regionaalsed identiteedid on sarnased rahvuslike identiteetidega, millel on tugev võime mobiliseerida suurt osa rahvastikust.[9]

"Paks" ja "õhuke" regionaalne identiteet[muuda | muuda lähteteksti]

Nii nagu riigi kohta kasutatakse mõisteid "paks" ja "õhuke", on need kasutusel ka regionaalse identiteedi kirjeldamisel. Traditsiooniline ja pika aja jooksul välja kujunenud regionaalne identiteet on olemuselt paks, seevastu uuemate piirkondade regionaalne identiteet on õhuke.[9] Paks identiteet põhineb ühisel kultuuril ja kogukonna suhetel. Õhuke identiteet on olemuselt avatud ja suunatud dialoogile.[10] Paks identiteet omab normatiivset ilmet, õhuke identiteet keskendub praktilisusele ja utilitaarsusele.[11]

Paksule regionaalsele identiteedile on omane teatud regiooni elanikkonna erinevate huvide vahel tasakaalu leidmine ja erinevate strateegiate omavahel sidumine. Paks regionaalne identiteet hõlmab kultuurilisi, majanduslikke, sotsiaalseid, poliitilisi ja keskkondlikke tunnused. Õhuke regionaalne identiteet keskendub enamasti majanduslikele tunnustele, olles avatud, tulevikku suunatud ja globaalseid mõõtmeid arvestav.[9]

Regionaalne identiteet planeerimises[muuda | muuda lähteteksti]

Rahva kaasatus planeerimises on viimase 20 aasta jooksul muutunud tavapäraseks nähtuseks. Ühiskonna areng, haridustaseme tõus ja informatsiooni kättesaadavus tänu IKT arengule on seadnud piirid tavapärasele ülevalt-alla planeerimisele. Regionaalse identiteedi tähtsus on kasvanud seoses rahva suurema kaasamisega.[12] Planeerimine ei ole enam tehniline rakendus, vaid sisaldab elemente, mis nõuavad laiema üldsuse üksmeelt ja arenenud sotsiaalseid struktuure.[13] Regionaalset identiteeti ja regiooni imagot kasutatakse selleks, et edendada regiooni ja olla atraktiivne turistidele ja ettevõtetele.[14]

Regionaalne identiteet on planeerimises olulisel kohal mitmel põhjusel. Regiooni tervikliku arengu nimel on oluline, et kohalikud elanikud tunnetaksid end regiooni liikmetena ja jagaksid regiooni olemuse ideed. Vastasel juhul muutub regioon vaid poliitiliseks üksuseks, millel ei ole mingit seost vastava regiooni elanikega.[6] Regionaalne identiteet ja selle mõju tunnustamine omab suurt tähtsust eri huvirühmade ühendamisel. Selle abil on võimalik motiveerida inimesi ühise eesmärgi nimel tegutsema.[12] Regioon, mis on tugeva regionaalse identiteedi ja mainega, suudab ligi tõmmata investeeringuid.[15]

Regionaalne identiteet majanduses[muuda | muuda lähteteksti]

Iga regioon peab investeeringute, turismi, võimu ja inimeste pärast võitlema teiste regioonidega, seda ka globaalsel tasandil. Et teiste hulgast esile tõusta, on regiooni turundus tõusnud tähtsale kohale. Regiooni turundus on suunatud sellele, et luua regioonile iseloomulik ja eriline kuvand ning maine. Regiooni turunduse eesmärk on tuua kõige laiemas tähenduses esile regioonile omased tunnused: maastik, loodus, kultuuripärand, traditsioonid, regionaalsed tooted ja muud. Regionaalses turunduses ühitatakse regionaalne identiteet ja regiooni identiteet, et luua alus regionaalsele brändile, mida kasutada regiooni edendamise eesmärgil. Regionaalne turundus ergutab regiooni majandust ja loob lisandväärtust regiooni toodetele ja teenustele.[16]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ Häuszer, K., Frey, H.P. 1987, Identität. Stuttgart.
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Paasi, A. 1986, The institutionalization of regions: a theoretical framework for understanding the emergence of regions and the constitution of regional identity. Fennia, vol. 164, issue 1, 125–133
  3. ↑ Zimmermann-Steinhart, P. 2005, Creating regional identities? Theoretical considerations Nürnberg:Universität Erlangen
  4. ↑ Paasi, A. 2009, The resurgence of the ‘Region’ and ‘Regional Identity’: theoretical perspectives and empirical observations on regional dynamics in Europe. Review of International Studies, 35 (1), 121–146.
  5. ↑ Crang, M. 1998, Cultural geography. London: Routledge.
  6. ↑ 6,0 6,1 Semian, M., Chromy, P. 2014, Regional identity as a driver or a barrier in the process of regional development: A comparison of selected European experience. Norsk Geografisk Tidsskrift, 2014, 68 (5), 263–270.
  7. ↑ Zimmerbauer, K., Paasi, A. 2013, When old and new regionalism collide. De-institutionalization of regions and resistance identity in municipality amalgamations. Journal of Rural Studies, 2013, 30, April 2013, 31–40.
  8. ↑ Paasi, A. 2002, Regional transformation in the European context: notes on regions, boundaries and identity. Space and Polity, 2002, 6 (2), 197–201.
  9. ↑ 9,0 9,1 9,2 Terlouw, K. 2011, From thick to thin regional identities? GeoJournal, 2012, 77, (5), 707–721.
  10. ↑ Delanty, G., & Rumford, C. 2005, Rethinking Europe: Social theory and the implications of Europeanization. London: Routledge.
  11. ↑ Shelby, T. 2005, We who are dark: The philosophical foundations of black solidarity. Harvard: University Press.
  12. ↑ 12,0 12,1 Raagmaa, G. 2002, Regional Identity in Regional Development and Planning. European Planning Studies, 2002, 10 (1), 55–76.
  13. ↑ Healey, P. 1997, Collaborative Planning. Shaping places in Fragmented Societies. London: McMillan Press Ltd.
  14. ↑ Hospers, G-J. 2011, Place Marketing in Shrinking Europe: Some Geographical Notes. Journal of Economic and Social Geography, 2011, 102 (3), 369–275.
  15. ↑ Raagmaa, G., Kindel, G., Lüsi, M. 2012, Leadership and the institutional change: economic restructuring, sense of place and social capital. Leadership and Change in Sustainable Regional Development, 164–189
  16. ↑ Messily, L., Dessein, J., Lauders, L. 2010, Regional Identity in Rural Development: Three Case Studies of Regional Branding, viimati vaadatud 26.10.2016
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Regionaalne_identiteet&oldid=5465573"