Randluga

Allikas: Vikipeedia
Randluga
Juncus balticus Sturm7.jpg
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Üheidulehelised Monocotyledoneae
Selts: Kõrreliselaadsed Poales
Sugukond: Loalised Juncaceae
Perekond: Luga Juncus
Liik: Randluga
Ladinakeelne nimetus
Juncus balticus
Willd.

Randluga (Juncus balticus) on loaliste sugukonda loa perekonda kuuluv rohttaim.

Randluga kasvab kuivadel rannaniitudel Läänemere ääres kuni Lääne-Friisi saarteni.

Randluga on püsik. Tema kõrgus on 25–75 cm. Maapealne osa sureb talvel ja kasvab kevadel tagasi. Randluga talvitub risoomis. Risoomi sõlmed paiknevad umbes 1 cm pikkuste vahedega.

Taime õisik koosneb 25–60, harva kuni 80 õiest. Õielehed on 3,2–4,7 mm pikad. Tolmukad ei ole õielehest pikemad, vaid kuni poole lühemad. Emakas on 0,8–1 mm pikk ja emakasuu on 1,5–2 mm pikk. Randluga õitseb juunist augustini ja levib tuulega (on tuultolmleja).

Taime vili on 3–4,5 mm pikk kupar, mis on munajas ja kolmekandiline. Seemned on 0,8–1 mm pikad, munajad ja 2 haagikesega.