Proxima Centauri

Allikas: Vikipeedia
Proxima Centauri
Proxima Centauri 2MASS Atlas.jpg
Proxima Centauri (keskel)
Vaatlemisandmed
Tähtkuju Kentauri
Pikkuskordinaat 14h 29m 42,9487s [1]
Laiuskordinaat −62° 40′ 46,141″ [1]
Näiv tähesuurus 11,05 [1]
Spektriklass M5.5 Ve [1]
Iseloomustavad suurused
Mass 0,123 ± 0,006 Päikese massi [2].
Raadius 0,145 ± 0,011 Päikese raadiust [2]
Heledus 0,0017 Päikese heledust [3].
Gravitatsioon pinnal 5,20 ± 0,23 g [2]
Temperatuur 3,042 ± 117 K [2]
Pöörlemisperiood 83,5 päeva [4]
Pöörlemiskiirus 2,7 ± 0,3 km/s [5]
Vanus 4,85 miljardit aastat [6].

Proxima Centauri on punane kääbustäht, mis asub Kentauri tähtkujus ligikaudu 4,2 valgusaasta kaugusel Maast. Proxima Centauri on Päikesele lähim täht[6] (ladina keeles tähendab proxima lähimat või kõrval olevat)[7], kuid see on liiga tuhm, et seda palja silmaga vaadelda. Selle avastajaks oli 1915. aastal šoti-lõuna aafrika astronoom Robert Innes. Selle kaugus järgmisest kahest tähest, mis moodustavad Alpha Centauri binaarse süsteemi, on 0,237 ± 0,011 valgusaastat. [8] Proxima Centauri võib olla osa kolmiktähesüsteemist koos Alpha Centauri A ja B-ga.

Kuna Proxima Centauri asub meile nii lähedal, saab selle nurkläbimõõtu mõõta otse, milleks tuleb seitsmendik Päikese läbimõõdust.[6] Selle mass on 8 korda väiksem kui Päikesel, kuid tihedus on 40 korda suurem. Kuigi Proxima Centauril on väga tuhm, muutub selle heledus pidevalt magneetilise aktiivsuse tõttu.[9] Tähe magnetvälja põhjustab selles toimuv konvektsioon, mille tulemusena tekivad loited ning mis omakorda tekitavad röntgenkiirgust, sarnaselt Päiksega.[10]Proxima Centauri aeglane energia tootmine ja heeliumi ja vesiniku segunemine tuumas läbi konvektsiooni annavad alust arvata, et Proxima jääb peajada täheks veel neljaks triljoniks aastaks.[11]

Otsingud leidmaks Proxima Centauri kaaslaseid on olnud edutud, mis välistavad pruunide kääbuste ja massiivsete planeetide olemasolu selle läheduses.[12][13] Detailsemad uuringud on välistanud ka Maa-tüüpi planeetide olemasolu eluks sobivas piirkonnas.[14] Kuna Proxima Centauri on aktiivne punane kääbus, siis on välistatud, et selle ümber võiks tiirelda eluks sobiv planeet.[15][16] Vaatamata sellele on see üks tõenäolisim tähtedevahelise reisi sihtpunkt.[17]

Vaatlemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastal 1915 avastas Robert Innes tähe, mis asus Alpha Centauriga samal kaugusel ja liikus sama kiirusega.[18][19] Tema soovitusel nimeti täht Proxima Centauriks.[20] Kaks aastat hiljem mõõtis hollandlasest astronoom Joan Voûte tähe parallaksi ning kinnitas, et Proxima Centauri asub Päikesest sama kaugel nagu Alpha Centauri. Samuti leiti, et see on kõikidest tähtedest kõige tuhmim.[21] Esimene täpne parallaks määrati ameeriklasest astronoomi Harold Lee Aldeni poolt 1928. aastal, mis kinnitas varasemaid mõõtmisi parallaksiga 0,783 ± 0,005″.[20]

Tähtede suuruste võrdlus, vasakult paremale: Päike, α Centauri A, α Centauri B ja Proxima Centauri

1951. aastal teatas ameerika astronoom Harlow Shapley, et Proxima Centauri on väga aktiivne. Võrreldes eelnevalt tehtud fotosid, leidis ta, et tähe heledus oli tõusnud 8%.[22] Kuna täht asub meile nii ligidal, siis on võimalik täpselt jälgida selle pinna aktiivsust. Aastal 1980 valmistas Einsteini Observatoorium (röntgenteleskoop) detailse röntgenkiirguse kõvera tähel toimuva aktiivsuse kohta. Järgmised vaatlused tähe aktiivsuse kohta tehti satelliitidega EXOSAT ja ROSAT. Jaapani satelliidiga ASCA, vaadeldi 1995. aastal väiksemate loidete röntgenkiirgust.[23] Proxima Centauri on sellest ajast olnud enamike röntgenteleskoopidega observatooriumite uurimisobjektiks.

Proxima Centaurit on võimalik vaadelda ainult 27. laiuskraadist lõunapoolt. Punased kääbused nagu Proxima Centauri on liiga tuhmid, et neid palja silmaga näha. Isegi kui vaadelda seda Alpha Centauri A või B pinnalt, oleks selle näiv tähesuurus kõigest 5 magnituuti (Päikesel on selleks -26,47 magnituuti Maalt vaadatuna).[24][25] Selle näiv tähesuurus (Maalt vaadatuna) on +11 ehk vaatlemiseks läheb vaja vähemalt 8. sentimeetrise avausega teleskoopi, sedagi ainult siis kui on vaatlemiseks ideaalsed olud.[26]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 "http://simbad.u-strasbg.fr/simbad/sim-id?Ident=proxima%20centauri". Centre de Données astronomiques de Strasbourg.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Ségransan, D.; Kervella, P.; Forveille, T.; Queloz, D.. "First radius measurements of very low mass stars with the VLTI". 2003.
  3. Doyle, J. G.; Butler, C. J.. "Optical and infrared photometry of dwarf M and K stars". 1990.
  4. Benedict, G. Fritz. "Photometry of Proxima Centauri and Barnard's Star Using Hubble Space Telescope Fine Guidance Sensor 3: A Search for Periodic Variations". 1998.
  5. Torres, C. A. O.. "Search for associations containing young stars (SACY). I. Sample and searching method". Detsember 2006.
  6. 6,0 6,1 6,2 Kervella, Pierre; Thevenin, Frederic. "A Family Portrait of the Alpha Centauri System: VLT Interferometer Studies the Nearest Stars". 2003-03-15.
  7. "Latin Resources". 2007-07-15.
  8. Wertheimer, Jeremy G.; Laughlin, Gregory. "Are Proxima and α Centauri Gravitationally Bound?". 2006.
  9. Christian, D. J.; Mathioudakis, M.; Bloomfield, D. S.; Dupuis, J.; Keenan, F. P.. "A Detailed Study of Opacity in the Upper Atmosphere of Proxima Centauri". 2004.
  10. Wood, B. E.; Linsky, J. L.; Müller, H.-R.; Zank, G. P.. "Observational Estimates for the Mass-Loss Rates of α Centauri and Proxima Centauri Using Hubble Space Telescope Lyα Spectra". 2001.
  11. Adams, Fred C.; Laughlin, Gregory; Graves, Genevieve J. M.. "Red Dwarfs and the End of the Main Sequence". 2008-06-24.
  12. Kürster, M. "Precise radial velocities of Proxima Centauri. Strong constraints on a substellar companion". 1999.
  13. Schroeder, Daniel J.; Golimowski, David A.; Brukardt, Ryan A.; Burrows, Christopher J.; Caldwell, John J.; Fastie, William G.; Ford, Holland C.; Hesman, Brigette; Kletskin, Ilona; Krist, John E.; Royle, Patricia; Zubrowski, Richard. A.. "A Search for Faint Companions to Nearby Stars Using the Wide Field Planetary Camera 2". 2000.
  14. Endl, M. and Kürster, M. "Toward detection of terrestrial planets in the habitable zone of our closest neighbor: Proxima Centauri". 2008.
  15. Tarter, Jill C.. "A Reappraisal of The Habitability of Planets around M Dwarf Stars". 2007.
  16. Khodachenko, Maxim L.. "Coronal Mass Ejection (CME) Activity of Low Mass M Stars as An Important Factor for The Habitability of Terrestrial Exoplanets. I. CME Impact on Expected Magnetospheres of Earth-Like Exoplanets in Close-In Habitable Zones". 2008.
  17. Gilster, Paul. Centauri Dreams: Imagining and Planning. Springer.. 2004.
  18. Glass, I. S.. "The Discovery of the Nearest Star". Juuli 2007.
  19. Queloz, Didier. "How Small are Small Stars Really? VLT Interferometer Measures the Size of Proxima Centauri and Other Nearby Stars". 2002-11-29.
  20. 20,0 20,1 Alden, Harold L.. "Alpha and Proxima Centauri". 1928.
  21. Voûte, J.. "A 13th magnitude star in Centaurus with the same parallax as α Centauri". 1917.
  22. Shapley, Harlow. "Proxima Centauri as a Flare Star". 1951.
  23. Haisch, Bernhard; Antunes, A.; Schmitt, J. H. M. M.. "Solar-Like M-Class X-ray Flares on Proxima Centauri Observed by the ASCA Satellite". 1995.
  24. ESA/Laboratory for Space Astrophysics and Theoretical Physics. "Proxima Centauri UV Flux Distribution". 2007-07-11.
  25. Kaler, Jim.. "Rigil Kentaurus". 2008-08-03.
  26. Sherrod, P. Clay; Koed, Thomas L.; Aleichem, Thomas L. Sholem. "A Complete Manual of Amateur Astronomy: Tools and Techniques for Astronomical Observations. Courier Dover Publications". 2003.