Paul Ricœur

Allikas: Vikipeedia
Paul Ricoeur

Paul Ricœur (27. veebruar 191320. mai 2005) oli prantsuse filosoof.

Ricœur tegeles peamiselt fenomenoloogilise kirjelduse ja hermeneutilise kirjelduse sidumisega. Tema tööd on seetõttu tihedalt seotud Martin Heideggeri ja Hans Georg Gadameri omadega.

Ricœur sündis prantsuse protestandi perekonnas ning see suunas oluliselt tema karjäärivalikut: ta tegeles nooruses ka Piibli-tõlgendamisega. 1930. aastatel õppis ta filosoofiat, kuid tema karjääri katkestas Teine maailmasõda. 1939. aastal värvati ta Prantsusmaa armeesse ning järgmisel aastal langes ta sõjavangi, kuhu ta jäi viieks aastaks. Sealgi jätkas ta filosoofiaga tutvumist ning suhtles ka mitmete teiste vangilangenud prantsuse filosoofidega.

Aastatel 19481956 õpetas Ricœur Strasbourgi ülikoolis ning sai sealt 1950. aastal ka doktorikraadi. 1956–1965 jätkus ta karjäär Sorbonne'i ülikoolis. Seejärel oli ta kuni 1970. aastani Nanterre'i ülikooli administraator. 1968. aastal solvasid teda aga mässavad tudengid ning järgnevalt otsustas ta Prantsusmaalt lahkuda. 19701985 õpetas ta Chicago ülikoolis; sel ajal ilmusid ka tema kõige olulisemad tööd, mis tagasid talle laia tunnustuse nii Ameerika Ühendriikides kui ka Euroopas. 1985. aastal naasis ta Prantsusmaale ja jätkas seal oma uurimistööd. Ta suri 2005. aastal loomulikku surma.

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teoseid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti keeles[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Objektiivsus ja subjektiivsus ajaloos. – Tuna, 2002, nr 2, lk 97–108, tõlkinud Katre Talviste

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Marek Tamm. Saateks. Paul Ricoeur/Objektiivsus ja subjektiivsus ajaloos. – Tuna, 2002, nr 2, lk 109–110