Parthenon

Allikas: Vikipeedia
Vaade Parthenoni templile loodest.
Parthenoni põhiplaan.

Parthenon on Ateena Akropolil asuv jumalanna Athena tempel. See on ristkülikukujulise põhiplaaniga dooria stiilis marmorist tempel, mis valmis 447–438 eKr Pheidiase juhendamisel. Seda peetakse Vana-Kreeka klassikalise ajastu tähtsamaiks ehitusmälestiseks ja see on kogu maailmas üks tuntumaid ehitisi.

Parthenon (παρθενών) tähendab vanakreeka keeles 'neitsi elukohta', mis viitab jumalanna Athenale.

Parthenon rajati vanema Athena templi varemete kohale, mis hävis pärlaste sissetungi ajal 480 eKr. Ehitustööde algatajaks oli Perikles.

Hoolimata nimest kasutati seda peamiselt varakambrina. Seal hoiti Ateena Mereliidu varasid.

Arhitektideks ja ehitusmeistriteks olid Iktinos ja Kallikrates. Frontoonide kujude ja friisil asuvate metoopide autoriks oli Pheidias ja arvatavasti ka tema õpilased Agorakritos ja Alkamenes. Friisil on kujutatud muu hulgas gigantomahhiat, kreeklaste ja amatsoonide võitlust, stseene Trooja sõjast ning kentauride ja lapiidide võitlust. Tümpanoni skulptuurid valmisid alles 432. aastal eKr. Neid peetakse üheks Vana-Kreeka kunsti paremateks näideteks. Idaküljel, peasissekäigu kohal asuval tümpanonil on kujutatud Athena sündi Zeusi peast. Läänetümpanonil kujutati Athena ja Poseidoni võistlust Ateena kaitsepühakuks saamise pärast.

Ehitusmaterjaliks oli 16 km kaugusel asuvast Pentelikoni mäest saadud marmor. Templi välissammastik koosnes 8 dooria stiilis sambast otstes ja 17 külgedel (see ei tähenda aga, et välissambaid kokku 50 oleks). Nende läbimõõt oli 1,9 m ja kõrgus 10,4 m. Ülemiselt trepiastmelt mõõdetuna on Parthenon 30,9 meetrit lai ja 69,5 m pikk. Siseruum ehk cella oli 19,2 m lai ja 29,8 m pikk.

Templi sees cella's asus Pheidiase loodud kullast ja elevandiluust Athena kuju. Kuju nägu, käed ja jalad olid elevandiluust, silmad kalliskividest. 426. aastal lasi Rooma keiser Athena kuju Konstantinoopolisse viia, kus see hiljem ristisõdade ajal kaduma läks. Säilinud on Rooma-aegne koopia, mida hoitakse riiklikus arheoloogiamuuseumis. Cella oli seestpoolt ümbritsetud katust toestavate sammastega ja väljast friisiga, millel kujutati Panatenaiade rongkäiku ning Olümpose jumalaid (välja arvatud Hades ja Hestia).

6. sajandil muudeti Parthenon Neitsi Maarjale pühendatud kristlikuks kirikuks. 1456, kui Ateena osmanite kätte langes, muudeti ehitis mošeeks. Selle juurde ehitati minarett, kuid hoonet ennast ümber ei ehitatud.

26. septembril 1687, kui veneetslased piirasid Ateenat, tabas püssirohuhoidlana kasutatud Parthenoni veneetslaste kahurikuul. Toimunud plahvatuses purunes suurem osa templist. Välissammastik taastati hiljem. Friisi säilinud osad ja paljud kujud viidi 1801. aastal Inglismaale, kus neid hoitakse Briti Muuseumis hoolimata Kreeka valitsuse nõuetest need tagastada.

1975. aastal hakati Parthenoni restaureerima. Tööd kestavad tänapäevani.

37.9714972223.72658056