Palmi-amatsoonpapagoi

Palmi-amatsoonpapagoi

Palmi-amatsoonpapagoi (Amazona autumnalis) on üks amatsoonpapagoi liikidest, kelle looduslik levila hõlmab Ameerika maailmajao troopikaalad, ehk täpsemalt Ida-Mehhikost kuni Lõuna-Ecuadorini, jaospopulatsioon asub ka Brasiilias. Palmi-amatsoonpapagoi puudub Costa Rica lääneosas ja tõenäoliselt ka El Salvadoris (sealne paar arvatakse pärinevat vangistusest).

Mõningates piirkondades, näiteks Mehhiko ja Venezuela aladel, on palmi-amatsoonpapagoid muutunud vabas looduses haruldasteks nende populaarsuse tõttu kodulindudena. Inimkeskkonnas kohanevad nad hästi.

Välimus

Palmi-amatsoonpapagoid kasvavad kuni 35 cm pikkuseks ja kaaluvad kuni 480 g. Nad on rohelise sulestiku, punase otsaesise, kollaste põskede ja õrnalt sinaka pealaega. Neil puudub sooline dimorfism (isas- ja emaslinnud pole näiteks sulestiku ega silmade värvi järgi eristatavad).

Alamliigid

Palmi-amatsoonpapagoil on neli alamliiki:

• Amazona autumnalis autumnalis - Kariibi mere ääres, Ida-Mehhikos ja Põhja-Nicaraguas
• Amazona autumnalis salvini - Põhja-Nicaraguas, Columbias ja Venezuelas
• Amazona autumnalis lilacina - Lääne-Ecuadoris
• Amazona autumnalis diadema - Rio Negro piirkonnas ja Kesk-Brasiilias

Toitumine

Palmi-amatsoonpapagoid toituvad peamiselt seemnetest, pähklitest ja puuviljadest. Neile on mürgised šokolaad, kofeiin, alkohol, avokaado ja õunaseemned.

Pesitsemine

Nad pesitsevad puuõõnsustes ja pesakonnas on tavaliselt 3 või 4 valget muna. Emane lind muneb umbes 26 päeva ja tibud lahkuvad pesast umbes 60 päeva pärast koorumist.

Pildimaterjal

• 

  6-nädalane palmi-amatsoonpapagoi poeg

• 

  Palmi-amatsoonpapagoi

• 

  Palmi-amatsoonpapagoi

• 

  Palmi-amatsoonpapagoi