Paiseleht

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Paiseleht (perekond)

Paiseleht
Tussilago farfara.JPG
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Astrilaadsed Asterales
Sugukond: Korvõielised Asteraceae
Perekond: Paiseleht Tussilago
Liik: Paiseleht
Ladinakeelne nimetus
Tussilago farfara
L., 1753

Paiseleht (Tussilago farfara) on mitmeaastane rohttaim korvõieliste sugukonnast paiselehe perekonnast.

Levila ja kasvukoht[muuda | redigeeri lähteteksti]

Paiseleht on pärismaine paljudes Euroopa ja Aasia piirkondades, edukalt on teda introdutseeritud Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, peamiselt kolonistide kaasabil ja meditsiiniliste omaduste pärast.

Taim kasvab sageli jäätmaadel, teeservadel ja paljudes niisketes kohtades.

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Roomava ja haruneva risoomiga, õitsemise ajal 10–20 cm ning hiljem kuni 40 cm kõrge. Õitsevad varred on võrkvillased, väikeste soomusjate varrelehtedega. Lehed on algul püstised, hiljem longus. Juurmised lehed ilmuvad pärast õitsemist. Lehed on pikarootsulised, kujult südajas-ümmargused, hambulise servaga. Pealmine pool on tumeroheline ja nahkjas, alakülg valgeviltjas ning pehme.

Paiselehe erksad kollased õied puhkevad aprillis–mais. Väikesed korvõisikud asuvad üksikult varre tipus. Viljaks on seemnis, mis on varustatud lendkarvadest pappusega.

Väliselt sarnaneb taim võilillega, enamasti õitseb ta viimasest varem.

Paiseleht paljuneb seemnete ja risoomi abil. Sageli kasvavad nad kolooniates.

Ravimtaim[muuda | redigeeri lähteteksti]

Paiselehte on kasutatud meditsiinis köha ravimisel, samuti astma puhul. Purustatud õisi on kasutatud ka naha seisundi parandamiseks.

Ajalooliselt on taime tarvitatud söögiks.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]