Põhja-Aafrika rahvatantsud

Naised esitamas Marrakechi folgifestivalil guedrat

Põhja-Aafrika rahvatantsud on Põhja-Aafrika riikides (Alžeeria, Egiptus, Liibüa, Lääne-Sahara, Maroko, Sudaan, Tuneesia) levinud rahvatantsud.

Šikhatt

Ka schikhatt, chikhate, chikhat jne). Marokost pärit erootilise sisuga tants, mida tantsitakse tavaliselt enne pulmi korraldatud pruudipidudel ning mida viib läbi laiade “ilmalike” teadmistega šikha koos naiskoosseisus ansambli ja tantsijatega. Šikha ülesandeks on õpetada pruudile, kuidas abieluvoodis liikuda. Linnanaised tantsivad seda tänapäeval ka lihtsalt meelelahutuseks.

Guedra

Ka gadra on Sahara kõrbe tuareegide (berberi rahvaste hulka kuuluv rändrahvas) rituaal, õnnistamaks kõiki rituaalil viibijaid ja mitteviibijaid positiivse energia, rahu ja armastusega. Terminil on mitu tähendust: kastrul, trumm, rituaali läbiviija ja rituaal ise.

Nailyat

Alžeeria Ouled Nail´i hõimu naiste tants. Hõimu naised tavatsesid karavanide ristumisteedel tantsijate ja kurtisaanidena töötades omale kaasavara teenida. Kui piisav hulk varandust teenitud, pöördusid nad koju tagasi, et abielluda. Eriti populaarsed olid tantsijad omal ajal prantsuse leegionäride seas. Tänaseks tundub tants aga tolmu alla mattunud olevat.

Kelaa des M'Gouna

Piirkond Lõuna-Marokos, mis on tuntud oma viljaka pinnase, rohkete veevarude ja kaunite roosiaedade poolest. Erilised on ka kohalike elamud ja inimeste väljanägemine, elamud sarnanevad Nepali majadega ning inimeste kõrged põsesarnad ja viltused silmad sarnanevad pigem Kaug-Ida näojoontega. Nende traditsioonilist tantsu tantsivad ainult vallalised naised, kes üksteisel, käed rinnal risti, kätest kinni hoiavad, sellal kui mehed õlg õla kõrval seistes neid bendiritega (tamburiinisarnane raamtrumm ilma taldrikuteta) saadavad. Tantsu juhib rais ehk juht, tema märguandel liiguvad naiste ja meeste rida järsult üksteise poole, moodustades nelinurga, risti või kaks ringi, kus mehed on sisemises, naised välimises ringis jne. Selliseid kujundeid moodustatakse mitu korda järjest, nende liikumise täpsus on kõrvaltvaatajale hämmastav. Naised kannavad kaelas suuri merevaigukeesid, neil on kõigil ühesugune soeng - lühike tukk ja suur punupats, mis on kummagi kõrva juurde kinnitatud. Riietus koosneb valgest ja mustast keha ümber seotud kangatükist, mille peale on puusa ümber kinnitatud punased vööd. Mehed kannavad valget kapuutsiga rüüd ja puusal ripub neil nahast kott.

Tissinti kihlustants

Seda tõenäoliselt islamiusust vanemat tantsu tantsitakse Anti-Atlase mäestiku piirkonnas Lõuna-Marokos. Tants algab noorte meeste ja naiste ühise tantsuga, mida saadavad bendiri mängijad, plaksutajad ja lauljad. Ühel hetkel eraldub üks noor naine grupist, samal ajal hoiab üks noormees enda kohal hõbeda pistodaga vööd. Ta pakub noorele daamile oma kaitset. Tegemist on avaliku abieluettepanekuga, mis on tavaliselt juba varem kokku lepitud, aga tuleb ette ka üllatusi. Mees tantsib tükk aega ümber naise ja üritab vööd talle kaela panna, naine mängib aga raskesti kättesaadavat ja lipsab mehe eest ära. Kui mehel aga õnnestub lõpuks naisele vöö kaela panna, on naine ametlikult mehe kaitse all. Islamifundamentalistid on üritanud seda paganlikku traditsiooni keelata, kuid Tissinti rahvas on visa ning aeg-ajalt võib neid ikka Marrakechi folgifestivalil näha, sellal kui kultuuriministeerium tantsuvastaselt meelestatud eemal hoiab.

Imin Tanout'i Ahouache

Tantsuõhtu noortele vallalistele meestele ja naistele, milleks mehed panevad selga kõige peenemad riided ja kannavad vööl hõbepussi, tüdrukud on riietatud värviliselt ning kannavad vööl ja kaelas kõlisevaid keesid. Tantsuõhtut juhib rais, kes ühtlasi ka kontrollib, et mehed ja naised üksteisele siivutult lähedale ei läheks. Õhtu algab meeste õlg õla kõrval esitatud lauluga tüdrukute ilule. Tüdrukud vastavad sellele samuti reas seistes üles-alla kükitades, nii et nende kaelakeed tugevalt kõlisevad. Tantsuõhtu on selleks, et vallalised poisid ja tüdrukud saaksid kohtuda ning üksteist pilguga üle mõõta. Raisi juhtimisel vahetuvad poiste ja tüdrukute tantsud umbes iga viieteist minuti tagant ning õhtu kestab koidikuni.

Tunesia

Tantsule on iseloomulikud suured puusa-ja keskkoha pöörded ja löögid, mis vajavad tugevat füüsilist vastupidavust. Puusa ümber on seotud suur lõngadest vöö puusaliikumiste rõhutamiseks. Tihti kasutatakse tantsus veenõusid, muusika on kiirerütmiline. Kostüüm koosneb Põhja-Aafrika maadele iseloomulikult keha ümber seotud suurest kangajupist, mis on klambritega rinnale kinnitatud, klambrid on kaunistatud ja nende küljest ripub rüü paigalhoidmiseks raske kett.