Othello (Verdi)

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Verdi ooperit; William Shakespeare'i kirjandusteose kohta vaata artiklit Othello

"Othello" on Giuseppe Verdi ooper. Esmakordselt jõudis publikuni 5. veebruaril 1887. aastal Milano ooperiteatris La Scala. Eestis on „Othello“'t lavastanud Eesti Draamateater. Esietendus oli 23. septembril 2005. Selle lavastas Hilda Hellwig. 24.septembril 2011. aastal lavastasid Estonia teatris „Othello“ külalised Leedu Rahvusooperist, lavastaja Eimuntas Nekrošius.

Tegelased[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ooperi sisu:[muuda | redigeeri lähteteksti]

I vaatus Väljak ja sadam lossi ees. Möllab torm ja Küprose elanikud ning Veneetsia sõdurid kardavad Otello pärast, kes on äsja saavutanud hiilgava võidu Türgi laevastiku üle. Laev maabub ja kõik tervitavad võidukat kangelast. Ainult Otello vägede lipnik Jago vaatab teiste rõõmutsemist kibestunult pealt. Ta põlgab Otellot ja teda piinab kadedus: maur on kergekäeliselt Cassio kapteniks edutanud jättes Jago kõrvale. Sellega on Cassio tõmmanud endale Jago viha ja ta haub kättemaksu. Intriigi sepitsemiseks kasutab Jago Roderigo abi, kes armastab Otello naist Desdemonat. Jago julgustab Cassiot jooma ja ajab ta Roderigoga tülli. Puhkeb võitlus. Montano püüab võitlejaid lahutada, kuid Cassio haavab teda. Kõik sujub plaani kohaselt – Otello kuuleb kära ja tuleb võitluskohale. Pidades Cassiot süüdlaseks, võtab ta temalt auastme. Kära on äratanud Desdemona ja ta ruttab Otellot rahustama.

II vaatus Lossisaal. Jago jätkab hirmsa kättemaksu haudumist. Ta ärgitab pahaaimamatut Cassiot Desdemona vahendusel Otellolt armu paluma. Kui Cassio lahkub, räägib Jago usust julma jumalasse, kes valitseb inimesi nende alatuse ja pahede kaudu. Ta näeb end inimsaatuste käskijana ja teab tahtejõulise Otello nõrkust – hirmu kaotada Desdemona armastust. Ta näitab Cassio ja Desdemona süüta suhet halvas valguses ja Otello südames tärkab armukadedus. Iga palve, mille Desdemona Cassio nimel esitab, näib maurile tunnistusena naise truudusetusest. Jago laseb oma naisel, Desdemona saatjadaamil Emilial varastada taskurätiku, mille Otello talle pulmadeks kinkis. Kui maur oma naise truudusetuse kohta tõendeid nõuab, annab Jago talle taskurätiku ja valetab, et nägi seda Cassio käes. Otello neab oma abielu ja vannub kättemaksu.

III vaatus Lossisaal. Valmistutakse Veneetsia saadikute saabumiseks. Desdemona palub taas Cassiole armu, kuid Otello kaebab peavalu üle ja nõuab, et naine seoks ta pea ümber pulmakingiks saadud taskurätiku. Desdemona kurdab, et on rätiku kaotanud. Otello külvab ta üle solvangute ja süüdistustega ning nimetab teda hooraks. Desdemona lahkub hirmunult ja häbistatuna. Jago palub Otellol salaja pealt kuulata oma vestlust Cassioga ning viib jutu noormehe seiklustele naistega. Nad heidavad nalja Cassio armukese Bianca üle, kuid Jago juhib vestlust nii, et Otello usub meest kõnelevat Desdemonast. Naerdes tõmbab Cassio välja oma toast juhuslikult leitud siidrätiku. Maur on veendunud oma naise truudusetuses ja otsustab Desdemona tappa. Otello käsib Jagol Cassio kõrvaldada ning lubab talle selle eest kapteni auastet. Saadikud kutsuvad Otellot Veneetsiasse ja Cassiost peab saama tema asendaja Küprosel. Jago soovitab Otellol Desdemona karistuseks kägistada „patuga rüvetatud voodis“. Otello kaotab enesevalitsemise: ta paiskab naise põrandale, neab teda ja käsib kõigil lahkuda. Meeletuna kaotab ta teadvuse. Akna taga hõiskab rahvas: „Veneetsia lõvi!“ Jago võidutseb: „Ennäe lõvi!“


IV vaatus Desdemona magamistuba. Desdemona valmistub saatuslikuks kohtumiseks Otelloga ja talle meenub laul pajust, mis teda lohutab. Ta loeb õhtupalve ja uinub. Naise äratab Otello suudlus. Maur avaldab talle oma viha põhjuse ja teeb teatavaks otsuse: Desdemona peab surema, sest ta on kinkinud oma armastuse Cassiole. Desdemona palved ei kõiguta Otello otsust ja ta kägistab naise. Sisse tormab Emilia, kes teatab, et Cassio on tapnud Roderigo. Ta kuuleb sureva Desdemona viimaseid sõnu. Õudusega jutustab ta Jago vandenõust. Otello pussitab end ja sureb oma naise kõrval.