Gustav Vigeland

Allikas: Vikipeedia
Gustav Vigeland (1929)

Gustav Vigeland (11. aprill 186912. märts 1943) oli norra skulptor.

Gustav Vigeland sündis puusepa perekonnas Lõuna-Norra rannaäärses Mandali asulas. Juba noorpõlves armastas ta puidust nikerdada. Ta töötas aastatel 18841885 Oslos puusepa õpipoisina, kuid pidi pärast isa surma koju tagasi pöörduma, et perekonda elatada. Aastal 1888 pöördus ta Oslosse tagasi kindla sooviga skulptoriks saada. Temast sai skulptor Brynjulf Bergslieni õpipoiss. Ta töötas mõnda aega ka Mathias Skeibroki ateljees.

Aastal 1889 esines ta esimest korda näitusel oma tööga "Hagar ja Ismael". Aastatel 18911896 reisis ja töötas ta muu hulgas Kopenhaagenis, Pariisis, Berliinis ja Firenzes. Pariisis külastas ta teiste hulgas ka Auguste Rodini ateljeed.

Gustav Vigelandi esimene personaalnäitus toimus aastal 1894 ning vastukajad sellele olid vastuolulised. Vabakutseline töö ei võimaldanud tal aga ennast elatada ning aastal 1897 alustas ta tööd Trondheimis Nidarosi toomkiriku restaureerimisel, kus töötas 1902. aastani.

Aastatel 19001910 saavutas Vigeland tuntuse oma portreedega. Kui Norra 1905. aastal iseseisvus, tekkis suurem nõudlus isamaaliste skulptuuride järele ning temalt telliti paljude tuntud norralaste, sealhulgas Henrik Ibseni ja Niels Henrik Abeli monumendid.

Kui Oslo linn Vigelandi maja aastal 1921 maha lammutas, õnnestus Vigelandil linnaga sõlmida kokkulepe, mille järgi talle lubati uus eluase ja ateljee. Samas pidi Vigeland loovutama linnale kõik oma senised ja tulevased teosed. Ta kolis uude ateljeesse Frogneri pargi lähedal 1924. aastal. Selle ümbrusse rajas ta oma kuulsad monumentaalsed skulptuurid, millest hiljem said Vigelandi pargi asukad.

Pärast Vigelandi surma sai tema ateljeest muuseum. Tänapäeval tuntakse Vigelandi kõige rohkem tänu Vigelandi skulptuuripargile.

Gustav Vigelandi vend oli maalikunstnik ja klaasikunstnik Emanuel Vigeland (18751948).

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]